/nginx/o/2013/09/06/2316665t1h1c0b.jpg)
Poliitikud muretsevad Eesti Televisiooni mõju võimaliku vähenemise pärast, millele aitab kaasa nii riigi rahakoti trööstitu seis kui ka kommertskanalite ulatuslik pealetung.
Poliitikud otsivad ETV-le päästerõngast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel avamata ETV 2 kanali tume tulevikuväljavaade oli põhjuseks, miks riigikogu jättis sel nädalal kinnitamata seaduse, mis peab sillutama teed digitaaltelevisioonile.
Eelnõu jäeti kinnitamata, kuna sinna on kirjutatud säte, mis vabastab TV 3 ja Kanal 2 alates 2009. aastast kokku 50 miljoni krooni suuruse loamaksu tasumisest, kui nad suudavad tänavu juunis oma programmid ka digitaalselt vaatajateni tuua.
Aja maha võtnud poliitikud kaaluvad nüüd varianti, mis jätaks erakanalitele loamaksu alles ja suunaks sealt laekuvad miljonid ETV 2 elushoidmiseks. Valusat probleemi lahkasid võimuliidu saadikud kolmapäeval parlamendis.
«Digitaaledastuses on ühe programmi tootmine neli korda odavam kui analoogsagedustel, mis kasvatab uute kanalite avamise võimalusi,» tunnistas Helmer Jõgi Reformierakonnast.
«Uute kanalite tulek tähendab, et konkurents vaatajate tähelepanu köitmiseks kasvab mitu korda ja paratamatult väheneb rahvusringhäälingu mõju ja turuosa.» Jõgi sõnul leidsid kõik kultuurikomisjoni liikmed, et ilma teise programmita muutub rahvusliku televisiooni tegemine raskeks.
Samas oli Jõgi skeptiline loamaksu allesjätmise suhtes, kuna avatud teleturu tingimustes saavad Eestis oma programme näidata ka Lätis või Inglismaal registreeritud jaamad, mis on maksust priid.
Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzbergi väitel satub avalik-õiguslik ringhääling täiesti uude konteksti, kui kõikjalt tuleb erakanaleid, mis paiskavad ekraanile hulganisti «seepi».
«Me otsustasime teise lugemise katkestada keerulises olukorras, kus eelarvesse laekub suhteliselt vähe raha ja kavandatavate kärbete puhul võib osutuda vajalikuks ETV 2 üldse mitte avada, isegi mitte katse korras. Sest kui ta ükskord juba avatud on ja siis kohe suletakse, tekitab see palju suuremat segadust,» tunnistas kultuurikomisjoni esimees.
Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku Andres Herkeli sõnul tuleb hiljemalt juunis ETV 2 küsimusele lahendus leida. «Rahvusringhääling peab katma rahvusliku infovälja nii, et see oleks Eestile kasulik ja vajalik ning toimiks integreerivalt. Ta ei tohi nende protsesside käigus, mis me siin tehnilise arenguga teeme, kuidagi oma konkurentsivõimet kaotada,» lausus Herkel.
Kuna seadusandja on kohustanud Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) tootma vähemalt kaht teleprogrammi, kestab juba pikemat aega vaikiv seadusrikkumine.
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa andis aprilli lõpul mõista, et ennekõike on see ERRi üle järelevalvet tegema seatud kultuuriministeeriumi probleem. «Pahatahtlik ja küüniline on nõuda meilt programmi ilma rahata,» ütles ta siis.
Lisaeelarve kärbib ERRilt tänavu 32 miljonit krooni. ETV 2 peaks jõudma katseliselt eetrisse augustis ja näitama esialgu Pekingi olümpiamängude ülekandeid. Allikmaa väitel tuleb kanal aasta lõpus kinni panna, kui rahastamisküsimus jääb lahenduseta.
Aastas vajaks uus kanal 80 miljonit krooni. 2007. aastal oli reklaamituru käive 467 miljonit krooni. Jõgi sõnul näpistavad sellest summast hinnanguliselt 20 protsenti telekanalid, mis edastavad oma saateid väljaspool Eestit.
Näiteks tõi ta Pervõi Baltiiski Kanali ja 3+. «Kõiki turul tegutsejaid tuleb võrdselt kohelda,» rääkis Jõgi. Võimalik, et riigikogu kehtestab kõikidele kanalitele uut tüüpi loamaksu või litsentsitasu.