Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2305917t1h4a4c.jpg)
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor kahtlustab Tallinna linna juba praegu selles, et see on saavutanud maksimaalselt seadustega lubatud laenutaseme.
«Niimoodi hästi diplomaatiselt ja viisakalt öeldes ei ole just kõige riigimehelikuma käitumisega,» hindas Nestor Postimees.ee'ga rääkides Tallinna laenuplaani.
Tema hinnangul ei ole praegu selge see, kas avaliku sektori arvestusse hakkab kuuluma ka Tallinna linnavõimu poolt eraettevõtjatele antud kümne kooli renoveerimis-, haldus- ja hoolduslepingud.
«Mina ei oleks nii kindel, et need kohustused, mis Tallinn on võtnud ärimeeste Sõõrumaa ja Kruusa osas, võib lugeda avaliku sektori välisteks,» rääkis ta. «Kui need tuleks ka arvesse võtta, siis minu meelest neil ei ole kindlasti selleks miljardikrooniseks laenuks ruumi.»
Seega on tema hinnangul Tallinna laenuvõimalused ära kasutatud ning enne, kui ei ole selgunud, kuidas täpselt neid kohustusi peaks statistikas kasutama, ei tohiks sellist otsust langetada.
«Linnavõimul oleks võimalik teha vajalikke investeeringuid, kui ei panustataks seda ühe erakonna propagandaks,» leidis Nestor ning pidas Tallinna laenuplaane läbimõtlematuks.
«Tundub, et kõigepealt otsustati, et tahetakse miljard võtta ning siis alles hakati mõtlema, milleks seda kasutada,» rääkis ta. «Selge mõistusega inimene teeb ikka teistpidi.»
Nestor leidis, et riigi tasemel peaks üle vaatama, milliseid võimalusi praegused seadused antud olukorras pakuvad.
«Ühtpidi ei soovi riik kohalike omavalitsuste pühasse iseotsustamise õigusesse sekkuda ning ka ei tohi seda teha, aga tuludel ja kuludel peaks olema selged reeglid,» rääkis riigikogulane. «Nii ka ei saa, et piltlikult öeldes Tallinn võtab miljard krooni laenu ning valitsus peab külmutama palku või tegema muid selliseid asju, mida ta teha ei taha.»
Soovitusega, et praegu võiks investeeringute jätkamise nimel avaliku sektori defitsiiti ignoreerida, ta nõus ei ole. Seda seoses euroga liitumise eesmärgiga.
«Kui meie majandus sai olulise tõuke Euroopa Liiduga liitumise järel, siis nüüd oleks võinud selleks olla euroga liitumine ning me peame pingutama, et see võimalikult kiirelt toimuks,» kommenteeris Nestor. «Kui seda eesmärki ei oleks või oleks me juba euroala liikmed, siis oleks meie mänguruum ka vabam.»