/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2009/03/25/153344t1hd753.jpg)
Rahvaliidu (RL) aseesimees Jaanus Männik ütles, et ta ei pea reaalseks erakonna ühinemist keskparteiga, sest Rahvaliit on selleks liialt rahvuslik ja demokraatlik.
Rahvaliidu üks juhte välistab Keskerakonnaga ühinemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskerakond sai hea tulemuse ja nüüd on neil igasuguseid ulmelisi ideid, kuid seda pole meie erakonnas kunagi arutatud ning see ei ole ka idee, mida meie liikmed võiksid arutada,» lausus Männik Keskerakonna poolt täna tehtud ühinemisettepaneku kohta.
Ta lisas, et kui Keskerakonna ettepanek homme kogunevas Rahvaliidu juhatuses peaks arutamisele tulema, siis hääletatakse see tõenäoliselt üksmeelselt maha.
«Me oleme ühelt poolt küllatki rahvuslikel positsoonidel ja teiselt poolt oleme läbinisti demokraatlik erakond, mitte juhierakond,» sõnas Männik.
Rahvaliidu aseesimehe sõnul olid erakonna enda nime all saadud tulemused kohalikel valimistel küll muret tekitavad, kuid lisas, et valimisliitude nimekirjas sai volikogudesse üle Eesti siiski suur hulk rahvaliitlasi, mistõttu tulemus ei olnud kokkuvõttes sugugi halb.
Männik tunnistas samas, et Rahvaliidu sees on käinud ja on käimas arutelusid võimalikest liitumistest teiste parteidega, kuid mitte liitumisest Keskerakonnaga.
Esmaspäeval partei valimistulemusi kommenteerides märkis Rahvaliidu esimees Karel Rüütli, et erakonna edasised sammud peaksid selgemaks saama detsembris toimuval kongressil.
Enim on poliitkuluaarides läbi käinud see, et paljud Rahvaliidu juhtpoliitikud ning eelkõige partei kogenumad tegijad tunnevad sümpaatiat sotside vastu. Erakonna noored juhid ning ka selle endine esimees Villu Reiljan eelistavad aga väidetavalt oma nime alla edasi minna.
2006. aastal sõlmisid Rahvaliit ja Keskerakond niinimetatud KeRa leppe, mille peamiseks eesmärgiks oli Arnold Rüütli tagasivalimine presidendiks. Pärast Rüütli allajäämist Toomas Hendrik Ilvesele hakkas lepe aga kiirelt mõranema ning parteid ütlesid sellest lõpuks lahti.