Euroopa kultuuripealinn tõusis sõna otseses mõttes tuhast

Linz otsustas kultuuripealinnaks saades linna ilu inimestele ka kõrgustest demonstreerida ning püstitas vaateratta. Foto: Liis Treimann

Ajal, mil Tallinnas alles harjutakse kultuuripealinnaks saamise mõttega, tunneb praegune tiitlikandja Linz Põhja-Austrias selle üle uhkust. Kuidas kultuuripealinn teiste Euroopa linnade hulgast silma paistab ja kas Tallinna saab Linziga võrrelda, käisid Austrias uurimas Kristi Leppik ja Liis Treimann.

Adolf Hitleri lemmiklinn ja paljude heliloojate, näiteks Wolfgang Amadeus Mozarti, Richard Wagneri ja Franz Schuberti peatuspaik Linz oli veel 30 aastat tagasi mattunud saastunud ja tahmasesse õhku. Doonau kaldal asuv kahe Tartu suurune Linz oli eelkõige tuntud tööstuslinnana.

Ent viimased paarkümmend aastat on linna kõvasti muutnud. Nüüd kutsuvad kohalikud seda õhulinnaks, viidates tervislikule puhtale õhule. «Ma ei tea ühtegi teist linna, mis oleks viimaste aastate jooksul nii kiiresti muutunud,» nentis programmi «Linz 2009» kunstiline juht Martin Heller.

Linnavalitsus investeeris kümneid miljoneid Linzi õhu puhastamisse, muutes linna samm-sammult turistidele ahvatlevamaks. Nii näiteks peavad lameda katusega maja omanikud katusel muru kasvatama, et õhku lillelõhnalisemaks ja värskemaks muuta.

Et tutvustada maailmale veel avastamata linna, valiti Linz tänavuseks kultuuripealinnaks.
Mitmeid projekte ja ettevõtmisi, mis Linzis kultuuriaasta jooksul aset on leidnud, saab võrrelda ka Tallinnaga, mis saab kultuuripealinnaks ja Euroopa tähelepanu keskpunktiks 2011. aastal.
--------------------------------------------------

Kultuuripealinna traditsioon

Euroopa kultuuripealinna traditsioon on praeguseks andnud ligi 40 linnale võimaluse tutvustada oma isikupärast ja mitmekesist kultuuri miljonitele inimestele üle maailma.
Kultuuripealinnaks olemine annab linnale hea võimaluse muuta oma senist kultuuripilti ja viia ellu julgeid ideid.

Euroopa kultuuripealinnade projekti idee sündis 1985. aastal, mil Euroopa Ühenduse kultuuriministrid otsustasid, et igal aastal võiks üks Euroopa linn oma mitmekesist kultuurielu näidata. Liikumise algatajaks oli Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri.

Et ettevõtmist saatis kohe edu, laiendati haaret ning 1999. aastast nimetatakse valitud linnu Euroopa kultuuripealinnadeks.

Uusehitised ja ulme

Linz: Ars Ectronica ehk meediakunstide keskuse uus hoone Linzi vanalinnas otse Doonau kaldal paistab eelkõige silma arhitektuuri poolest. Õhtuvalguses on klaasist kuubikukujuline hoone kord punastes, siis jälle sinistes või rohelistes värvides. Hoone uus ja madalam osa valmis kultuuripealinna projekti raames. Keskuse viiel korrusel saab tutvuda viimaste elektroonikaalaste saavutustega ja isegi ulmeliste projektidega, näiteks esemete printimisega. Muuseumi külastaja saab joonistada arvutis eseme, mille printer välja prindib. Olgu esemeks siis ämblik, mudelauto või kuubik, mille sees pall. Printimine ise võtab aga kaua aega – keskmiselt 18 tundi.

Lisaks esemete valmistamisele saab aimu, kuidas liigub heli, kui ennast liigutada ja samal ajal ise rääkida.

TALLINN: Uusi hooneid valmib kultuuripealinna aastaks ka Tallinnas. Nimelt lõpeb 2011. aastal Lennusadama angaaride renoveerimine, kuhu laieneb ka Eesti Meremuuseum. Lennusadama alal asuv ja Euroopa kultuuripealinna aastaks renoveeritav vesilennukiangaaride kompleks kuulub maailma arhitektuurimälestiste sekka, olles esimene raudbetoonist koorikkatusega ehitis maailmas. Paari aasta pärast pole angaarides paiknev muuseum koduks mitte üksnes maailma ainsale säilinud miiniveeskajale, allveelaevale Lembit, vaid ka muljetavaldavale kolmetasandilisele püsiekspositsioonile.

Projektid elavad edasi pärast kultuuriaastat

Linz: Linzi kultuuripealinna muusikalisel juhil Peter Androschil tuli idee, et inimesed võiksid ümbritsevat müra tähele panna. Ta otsustas näidata, kui erinev lärm olla võib. Nüüd nimetatakse Linzi ka akustiliseks linnaks. Linzi vanalinnas alustas suvel tööd maja nimega Akustikon, kus saab tajuda, kuidas materjalid heli tagasi peegeldavad. Samuti saab tutvuda muusikateostega, mis mingil ajal olid keelatud.

Ühes näitusetoas on seinas kolm toruotsa. Torud looklevad Akustikoni majast välja. Pannes kõrva majas sees vastu toru, saab kuulata, mis toimub näiteks Linzi raekoja platsil või kõrvaltänavas.

Linnas võib näha ka mitmeid kõrva kujutavaid pilte, mis tähendavad, et selles kohas tasub hetkeks peatuda ja kuulata, mis seal ümber toimub. Kuna projekt on osutunud populaarseks, soovib Linz akustilise linna ideega jätkata ka järgmistel aastatel.

TALLINN: üheks sihtasutuse Tallinn 2011 eesmärgiks on taaskasutus. Korraldajad ise kutsuvad seda roheliseks turunduseks. Sellele, kuidas seda inimestele teadvustada, vastas Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht Andri Maimets, et eelkõige alustavad nad iseendist. Näiteks on kultuuripealinna sümboliseeriv rinnamärk tehtud Püha Vaimu kiriku vanast katuseplekist, korraldajate visiitkaardid taaskasutatud paberist ja õlakotid endistest valimisplakatitest.

Õpetab ajalugu

Linz: Eelmisel neljapäeval askeldasid Linzi raekoja platsil kaks meest, kes pihustasid asfaldile valget värvi. Ka see oli seotud kultuuripealinna teemaga. Nimelt kirjutati värviga teedele ja tänavatele ajaloosündmused, mis just selles kohas aset olid leidnud. Näiteks seda, et just selle maja rõdult kuulutas Adolf Hitler välja Anschlussi. Kuna Linzi elanikud ei ole Hitleri tegude üle just uhked, on kultuuripealinna korraldajatega kokkulepe, et ajaloo meeldetuletused asfaldil aasta lõpus siiski kustutatakse.

TALLINN: Tallinnas algab juba järgmisest aastast kultuuripealinna eelprogramm ja toimub palju teatri-, kunsti- ja muusikaüritusi. Näiteks saab alguse sotsiaalse suunitlusega kultuuriprojekt «Afro Reggae», mis on alguse saanud Rio de Janeirost. See keskendub sotsiaalselt vähekindlustatud ja riskinoortele. Tallinnas luuakse ka hulk trummiorkestreid, mille liikmed õpivad brasiilia rütme ja tantsu.

Üheks põnevamaks ettevõtmiseks Tallinnas võib pidada projekti nimega «52 üllatuste ja unistuste ideed». See tähendab, et 52 nädala ehk terve aasta jooksul toimub igal nädalal Tallinnas üritus, mida juba praegu võib igaüks välja pakkuda. Idee teostamiseks makstakse 10 000 krooni. Näiteks on välja pakutud idee, et ühe nädala jooksul mängivad erinevad muusikalised kollektiivid hommikuti Pika Hermanni tornis Eesti hümni.

Linn linna katustel ja romantilise Kuu rent

Linz: Höhenrauschiks nimetatakse Linzis nn linna kohale ehitatud linna – pooleteise kilomeetri pikkust puidust jalgteed ja vaateratast katusel. Õhulinna all asuvates hoonetest leiab kümneid näitusi. Üks neist on näiteks Vene kunstniku Leonid Tiškovi «Private Moon» («Isiklik Kuu»).

Tiškov valmistas nimelt isikliku taevakeha, vedas seda mööda maailma ringi ja pildistas erinevates kohtades. Sel aastal asub Kuu Linzis ja linnaelanikud saavad seda soovi korral neljaks päevaks rentida. Kunstniku ainus tingimus on, et inimesed, kes Kuu rendivad, peavad selle üles panema kõigile nähtavasse kohta.

Seejärel saab rentija tellida fotograafi, et ka «oma» Kuu pildile jäädvustada. Nii näiteks rentisid mõned inimesed Kuu aiapeole, teised jälle romantiliseks õhtuks akna taha.
Ka on õhulinnas võimalik olla osa eksperimendist, kuidas näiteks vihmavarjuga duši all seistes vesi moondab erinevaid helisid.

TALLINN: Sihtasutuse Tallinn 2011 ehitiste idee hõlmab mereäärt. Projekti nimigi räägib enda eest – «Mereäärsed lood». Selle raames valmib Tallinna nn kultuurikilomeeter, mis on tegelikult hoopis 42 kilomeetrit pikk ehk kogu Tallinna linna mereäär.

Tallinn 2011 pakub tegevusi ühele osale sellest kilomeetrist, mis algab linnahalli juurest ja lõpeb Miinisadama kõrval Noblessneri kvartalisse planeeritava jahi- ja kaatrisadamaga, kontserdihoone, promenaadi ja kohvikutega.

Sellesse projekti jääb ka veel ka Kultuurikatla ehitus ja endise Patarei vangla renoveerimine.

Populaarsed kiiksuga hotellitoad

Linz: Kuna kultuuripealinnaks olemine toob linnadesse arvukalt turiste, on inimesi vaja ka kuidagi majutada. Seepärast tulid Linzi arhitektid välja ideega luua juurde ööbimiskohti. Need aga ei ole mitte tavalised hotellitoad. Iga tuba on oma n-ö kiiksuga. Näiteks on üks tuba täiesti minimalistlik ning must ja valge, mööbliks vaid minimalistlik laud, tool, voodi ja telekalaud. Samas oli teine tuba jälle retrostiilis ning tuppa on toodud 1950. aastatest pärit vagunelamu.

Tubade suurus on keskmiselt 60 ruutmeetrit ja üks öö neis maksab 120 eurot ehk ligi 1900 krooni. Kuna projekt on olnud edukas ja toad pidevalt täidetud, siis soovivad arhitektid projektiga jätkata ka edaspidi.

TALLINN: Ka Tallinn on võtnud südameasjaks, et külalised tunneksid end pealinnas teretulnuna. Selleks alustavad korraldajad juba selle aasta lõpus kursusi, kus räägitakse kultuuripealinnast ja selle olemusest ning tuleva aasta programmist. Üks kursus on näiteks taksojuhtidele, et nad teaksid, kus üritused toimuvad, ja saaksid külalistele infot jagada. Ka kaasatakse hotelle ja restorane, et nende töötajad oleksid toimuvaga kursis ja et külaline tunneks end seeläbi Tallinnas sõbralikus keskkonnas.