ETV uus juht tahab tavaliste inimeste elu näidata teleekraanil senisest enam

Aastaid Eesti Televisioonis muusikaprodutsendina töötanud Heidi Pruuli on telejuhi ametis kuuendat kuud. Ka rahvusringhäälingu teiste programmide juhid on naised – Klassikaraadiot juhib Pruuli õde Tiia Teder, Vikerraadiot veab Riina Rõõmus, Raadio 4 Mary Velmet ja Raadio 2 Heidy Purga. Foto: Peeter Langovits

Eesti Televisiooni peatoimetaja Heidi Pruuli tunnistab intervjuus Andri Maimetsale, et ei mõista, miks poliitikud ETV 2 avamisega venitavad.

Heidi Pruuli, märtsis täitus teil peatoimetaja ametis viis kuud. Mida rahvusringhäälingu juhatus teilt sügisel üldse ootas?

Ma ei usu, et minult midagi väga radikaalset oodati, muutused tulid koos ühinemisega nagunii. Minu ülesanne oli aidata kaasa reformidele televisioonis – muuta programmi ja toimetuste struktuuri. Peatoimetajana sooviti näha ilmselt n-ö süsteemist tulnud inimest, kes tunneks inimesi ja maja.

Olete te pigem juhatuse otsuste täidesaatja või on teil endal voli otsustada, milliseks ETV programm lähiaastatel kujuneb?

Ega siin keegi üksipäini otsusta, et teeme ETVst nüüd näiteks noortekanali. Nii mina kui ka juhatus lähtume ringhäälinguseadusest, kus on telekanali põhiülesanded kirjas.

Selge, et iga uus juht toob uusi ideid. Kui juhatuses oma ideid olen esitanud, siis nendega on arvestatud.

Millised on teie uued ideed?

Kohendamist vajas ajakirjandusliku ja elamusliku programmi vahekord, kultuuri- ja meelelahutussaadete osa oli tagasihoidlik. Ka avalikkus märkas seda ja heitis meile ette, et jutusaateid on liiga palju; et meil on pildiga raadio; et raadiomehed tulid ja tõid telemajja raadio mõtlemise.

Tegelikult olid need valikud tehtud enne raadiomeeste tulekut, soovist ajakirjandusliku programmi osakaalu suurendada. Oli käivitatud mitu stuudiosaadet, mis ühte väravasse töötasid. Selge oli, et osa tuli asendada.

Aasta algul lõitegi platsi puhtaks ja kaotasite «Revidendid» ära.

Ikka tehakse korrektiive, kui mõni idee ei toimi. Selle sarja mõte oli ju hea – olla iga päev avatud ühiskonnas toimuvale, arutamaks asju, mis inimestele korda lähevad.

Kuid valitud imago vaatajatele ei meeldinud. Kõnelejaks olid ametkondade esindajad, mitte tavakodanikud ja elu ennast oma eheduses oli vähe.

Mida peab ETV näitama – rohkem probleemsaateid või siiski lõõgastust, et anda võimalus korrakski argielust põgeneda?

Peame tegema nii ühte kui teist. Probleemidest peab rääkima, sest kus neist ikka räägitakse. Küsimus on selles, kuhu selle jutuga jõutakse ja kas probleemidele ka mingi lahendus on. Kui rääkida saavad need, kelle võimuses oleks probleem lahendada, ent nad tegelevad ekraanil eneseõigustusega, siis sellel pole mõtet.

Tavakodaniku häält on meedias vähe kuulda. Näeme vaid äärmusi. Näiteks leitakse sotsiaalse probleemi korral üles mõni eluheidik ja vaadatakse teda üleolevalt. Või siis minnakse ikka ja jälle samade tipp-poliitikute juurde.

Tahaksin ise rohkem näha täiesti normaalset – keskmist, kui soovite – Eesti inimest oma murede ja rõõmudega. Tahaksin tema elust aru saada.

Meelelahutusel on loomulikult oluline osa. Ent see meelelahutus, mida meie pakume, ei peaks olema ajatäide või ajaraiskamine, vaid peaks pakkuma elamusi, osalemisrõõmu, vahvaid kogemusi.

Kui rääkida kultuursest meelelahutusest, siis on olulised saated hilisõhtusele ajale pandud ning neid ei jõua keegi vaadata.

Nii hull see olukord ei ole. «Kultuuriuudised», «OP», reedesed teatriõhtud on täiesti nähtaval ajal. Neljapäevaõhtune «Muusikaelu» ja muusikadokid on hilisemad, aga nende vaatajaskond pole väga suur ja tegemist on heatahtliku publikuga. Tuleb leppida, et ühes kanalis ei saa kõik asjad prime-time’i mahtuda. Teise kanali tulekuga liiguvad ka kultuurisaated parematele kellaaegadele.

Mainisite auditooriumi suurust. Ringhäälingujuht Margus Allikmaa on reitingutesse suhtunud ühte- ja teistpidi. ETV juhina peate häid reitinguid oluliseks?

Suur vaatajaskond teeb alati rõõmu, ent see ei saa olla eesmärk omaette. Me ei saa saadete sisus allahindlust teha, et meid ükskõik mis hinnaga rohkem vaadataks.

Mõistagi teeb heameelt, kui vabariigile olulisi sündmusi, nt presidendi vastuvõttu, kaitseväe paraadi, laulupidu või mõnda tähtsat spordisündmust vaatab hästi palju inimesi. Meile on tähtis, et ETV ei marginaliseeruks ning et me praegused vaatajad ei suunduks ühe või teise kommertskanali lainele.

Ütlesite ennist, et televisioon peaks olulisi teemasid kajastama, ent ka lahendusi pakkuma ja tõstatatud arutelud lõpule viima. Ma saan aru, et Rahvarinde loomise aeg teleekraanil on möödas, ent siiski – kui tugevaks hindate ETV mõju ühiskonnas?

ETV on osa Eesti meediapildist. Arvan, et inimesed, kes ühiskonna arengus kaasa räägivad, jälgivad ETV ekraanil toimuvaid diskussioone saadetes «Foorum» või «Vabariigi kodanikud». Ma usun, et neil on kodanikuühiskonna kujunemisel oluline mõju.

Kuuldavasti kavatsete «Aktuaalsest kaamerast» teha korraliku uudistemagasini, lisada kultuuriuudised ning «AK» põhisaadet pikendada. Vastab see tõele?

Uudisteprogramm seisab kindlasti muutuste lävel, sest uuel uudistejuhil Urmet Koogil on hulga häid mõtteid. Neist saab ta ise rääkida, kui aeg küps. Muudatused olid varem plaanis teha seoses ETV 2 tulekuga.

ETV 2 avamine on hetkel aga teadmatusse lükkunud?

Jah, mõneti küll. Ning see on tõesti arusaamatu, sest teise kanali nõue on meie arengukavas kirjas, selle vajadust on rõhutanud ka poliitikud ja andnud lubadusi uue kanali rahastamiseks. Ometi pole neid lubadusi täidetud.

Tänapäeval on ühe telekanaliga avalik-õiguslik ringhääling mõistetamatu. See näitab riigi suhtumist ja seda, et probleemi olulisust ei  teadvustata.

Mulle tundub, et ETV 2 tulevik oleks helgem, kui teaks, mis seal ikkagi näitama hakatakse.

ETV 2 arengukava sai ringhäälingunõukogu heakskiidu ning jäi rahastusotsust ootama. Nüüd tuleb kanali profiili juba pisut korrigeerida, sest uute digikanalite turuletulekuga on meediapilt juba muutunud.

Põhimõtteliselt jääb põhikanal ETV 1 üldhuvi kanaliks, teine kanal pakub rohkem elamuslikku programmi. Vahepeal oli ühiskonnas tugev signaal, et vajame multikultuurset kanalit venekeelsele vaatajale. Vajadus sellise ETV 2 järele näib olevat oma aktuaalsuse kaotanud.

Sest venekeelne elanikkond ei vaata ammu Eesti kanaleid?

Muukeelsed inimesed on libisenud Vene kanalite mõjusfääri. Nende tagasitoomine on pikaajaline protsess. Aga et neile ei peakski pakkuma venekeelset programmi Eesti elust – seda ma nõus tunnistama ei ole. Pealegi on teiste rahvuste arvamust vaja kuulda ka eestlastel.

Kohe alustavad Kanal 11 ja TV 6. See tähendab, et iga telekanali vaadatavuse osakaal väheneb veelgi. Teeb see murelikuks?

Teeb ikka. ETV mõju vähenemine ja marginaliseerumine pole Eesti ühiskonna huvides.

Milline on lahendus?

ETV 2 leevendaks probleemi. Teine lahendus peitub meie tele- ja raadioprogrammide vahelises koostöös.

Lubati, et rahvusringhäälingu sünniga hakkavad tele- ja raadiouudised koos tööle. Kas see palju kiidetud koostöö toimib?

Tegeliku koostööni jõudmine võtab aega. Võib-olla oli kohene ühinemisplaan optimistlik. Esiteks on tele- ja raadiotööl väga erinev spetsiifika. Liiatigi asuvad need toimetused praegu veel teineteisest täiesti eraldi.

Nii et lisaks ETV 2-le lahendab mured ka uus ringhäälingumaja?

Kindlasti tuleb ühine suhtluskeskkond kasuks. Töötajad peavad mõistma, et tehakse ühte asja ja et isiklikud ambitsioonid ei ole peamised.

13. veebruaril Postimehes avaldatud artiklis juhtis Andres Maimik tähelepanu sellele, et ETV ei väärtusta uusi tegijaid. Ta andis mõista, et ühinemisest hoolimata on telemajas endiselt seisev vesi. Teie kommentaar?

Kõik oleneb sellest, mida üks või teine vaataja ekraanil näha tahab. Küpsed ja kogenud saatejuhid pole tingimata telekanali puudus, vaid vastupidi, väärtus.

Halvasti oleks, kui noori saatejuhte üldse ei oleks. Minu arvates on meil uusi saatejuhte piisavalt. Küll võib nõustuda, et meil on julgemat ja eksperimentaalsemat programmi pisut vähe, oleme liiga mõõdetud ja kaalutlevad.

Üks eksperimentaalsaade meenub – reedeõhtune «Erisaade», mis kuuldavasti on nii mõnegi ETV töötaja marru ajanud.

Arvan, et see ongi selle saate üks väärtusi. Nali ei tohi olla pahatahtlik. «Erisaate» heatahtlik huumor ja ulakused mõjuvad ekraanil tõesti värskelt. Selle saate üle on mul hea meel.

Olete te ETV programmiga rahul?

Üldiselt olen, sest näen eetris väga erinevaid teemasid, asjalikku käsitlust. Praegune kella poole kaheksane eetrivöönd on nüüd mitmekesisem – näeme naljasaadet, kuuleme mõnusat reisijuttu, on majandus- ja peresaade... Rõõmu teevad «Osoon», «Pealtnägija», «Ehh, Uhhuduur 2».

Püüan kõikidel sarjadel jõudumööda silma peal hoida. Muidugi pole ma sada protsenti kriitikavaba, ent ütlemistega tuleb olla mõõdukas. Parem on asju koos arutada.

Mis on ETV programmist täiesti puudu?

Noorte sihtgrupp on praegu suhteliselt katmata. Noortemuusika, noorte vaba aja harrastused... Oleme mõelnud noortemagasinile või millelegi sarnasele. Rohkem tahaks teha ka lastesaateid.

Eesti Televisiooni programmid

ETV 1 on analoogvõrgus edastatav üldprogramm, mida iseloomustab eestikeelsete originaal­saadete suur maht ning informatiivne ja sotsiaalne suunitlus. ETV 1 edastatakse paralleelselt ka maapealses digitaalses televisioonis. ETV 2 tulekul hakkab ETV 1 programm vastama enam ühiskonnakeskseid, stabiilseid väärtusi toetava, sotsiaalsete ja kultuurihuvidega sihtrühma vajadustele.

ETV 2 pidi käivituma tänavu suvel, nüüd on see kavas käivitada 2009 See on kaabeltelevisioonis ja digitaalvõrgus edastatav multikultuurne perekeskne kultuuri-, haridus- ja meelelahutusprogramm, mille sisu lähtub inimeste individuaalse väärtusmaailma arengu vajadustest.

ETV 3 on kavas käivitada aastal 2011. See hakkab edastama peamiselt arhiiviprogrammi.

2010. aastal lähevad kõik ETV kanalid üle täielikule digitaaledastusele.

Allikas: Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2009–2012