Kui palju vett me tegelikult tarbime? Tänaseks hommikusöögiks läks veidi üle 3000 liitri, sest just nii palju vett on kulunud kohviubade ja võileivakomponentide kasvatamiseks ja tootmiseks. Alo Lõhmus tutvustab «virtuaalse vee» kalkulaatorit.
Kui suur on sinu vesine jalajälg?
Just Å«virtuaalse vee» kontseptsiooni väljatöötamise eest sai Londoni Kings Collegei professor John Anthony Allan sel nädalal tänavuse Stockholmi veeauhinna. Seda 150 000 USA dollari suurust preemiat annab välja Stockholmi rahvusvaheline veeinstituut silmapaistvate saavutuste eest veeressursside säilitamisel ja kaitsmisel. Professor Allan pälvis selle au 1993. aastal välja mõeldud «virtuaalse vee» kontseptsiooni eest, mis pakub võimaluse arvutada praktiliselt iga toote valmistamiseks kulunud veehulga suurus, samuti kindlaks määrata keskmise üksikisiku või kogu riigi vesine ökoloogiline jalajälg.
Teravmeelne arvutuskäik põhineb vaieldamatul tõel, et inimesed ei kasuta vett ainult joomiseks, toiduvalmistamiseks ja pesemiseks, vaid varjatud ehk virtuaalsel kujul raiskame vett kõiki tooteid tarbides. Näiteks kilogrammi loomaliha saamiseks kulub uskumatult palju vett 15 500 liitrit. See number muutub aga mõistetavaks, kui arvestada, et keskmine veis tapetakse kolme aasta vanusena ja tast saadakse 200 kilo kondita liha.
Oma elu jooksul on loom söönud 1300 kilo teravilja ja 7200 kilo heina, joonud 24 kuupmeetrit vett ja tema puhastamiseks on kulunud 7 kuupmeetrit vett. Ühe kilogrammi liha saamiseks on kulunud seega 6,5 kilo teravilja ja 36 kilo heina, mille kasvatamiseks on omakorda kulunud 15 300 liitrit vett. Liites sellele ühe lihakilo kohta kulunud 155 liitrit joogi- ja pesuvett, saadaksegi ümardatult number 15 500.
Internetiaadressil www.waterfootprint.org on võimalik tutvuda valitud toiduainete virtuaalse veekuluga, samuti uurida riikide ja nende kodanike vesist jalajälge. Riikide vesine jalajälg saadakse, rehkendades välja riigi kodanike poolt tarbitavate kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud vee hulk.
Eesti kohta leheküljel andmeid kahjuks veel ei leidu, kuid näiteks Soome vesine jalajälg on 1727 kuumpeetrit vett inimese kohta aastas (globaalne keskmine on 1243 kuumpeetrit). USA number on 2480 kuupmeetrit kodaniku kohta aastas, järgnevad Kreeka, Itaalia ja Hispaania (23002400 kuupmeetrit inimese kohta aastas), Hiina näitaja on esialgu aga vaid 700 kuupmeetrit.
Absoluutarvestuses kulutavad kaheksa riiki 50% kogu maailma virtuaalsest veest need on India, Hiina, USA, Venemaa, Indoneesia, Nigeeria, Brasiilia ja Pakistan.
Tootegruppidest neelavad kõige rohkem vett liha ja teravilja kasvatamine, samas kui tööstustoodangu veekulukus on suhteliselt madal: keskmiselt läheb tööstuskaupade valmistamisel raisku vaid 80 liitrit vett iga dollari kohta toote hinnas (USAs on see näitaja 100, Saksamaal aga 50 liitrit).
Niisugused rehkendused aitavad mõista vee tegelikku väärtust ka neil inimestel, keda veel ei kimbuta oht sõna otseses mõttes kuivale jääda. Ent aastaks 2025 teevad pooled maailma riikidest tutvust veepuudusega ja aastaks 2050 kannatab veenappuse all juba 75% kõigist maakeral elavatest inimestest, ennustas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon tänavu jaanuaris, kutsudes maailma liidreid üles lülitama võitluse veepuudusega oma peaeesmärkide sekka.
Ometi näib maakera suplevat sõna otseses mõttes veekülluses. Kui Maa oleks täiesti tasase reljeefiga ja kogu planeedil leiduv vesi kataks maapinda ühtlase kihiga, tekiks 2,7 kilomeetri sügavune globaalne veekogu. Kogu sellest veehulgast moodustab magevesi siiski vaid 3%, kirjutab ajakiri Nature. Omakorda sellest on peaaegu 70% kätketud polaarjäässe, liustikesse ja igilumesse, 30% aga põhjavette. Jõed, järved ja pilved ehk kergesti kättesaadavad veeallikad moodustavad vaid alla protsendi maailma mageveevarudest.
Üle miljardi inimese vaevleb juba praegu veepuuduses ning 2,6 miljardil ei jätku piisavalt vett sanitaarsete vajaduste rahuldamiseks. Kuna vesi läheb igal juhul hinda, investeerivad mitmed riigid suuris summasid veemagestustehnoloogiate arendamisse. Enam kui 15000 suuremat või väiksemat veemagestusseadet toodavad juba praegu igapäevaselt 40 miljonit kuupmeetrit joogivett, kuid üle maailma on rajamisel 75 uut suurt veemagestusjaama. Ainuüksi Californias on plaanis ehitada 20 sellist jaama, et katta 6% osariigi linnade veevajadusest, kirjutab Nature.
Ehkki mereveest joogivee valmistamine on muutunud üha odavamaks, on see suure energiakulu tõttu endiselt mitu korda kallim näiteks põhjavee ammutamisest. Vanamoodsate soojusenergial põhinevate magestusjaamade toodang maksab dollari kuupmeetri kohta ning maailma üks suurimaid veemagestajaid Ashkeloni jaam Iisraelis toodab vett hinnaga pool dollarit kuupmeetrist. Seega maksab 1000 liitrit magestatud vett vähem kui poole Eviani liitrise veepudeli hinnast poes, ent see hind on ikkagi veel liiga kõrge, et konkureerida traditsiooniliste veeallikatega.
Tarbevee ja põllumajanduse kõrval neelab üha enam vett ka energiatootmine, kus vett kogutakse nii hüdroelektrijaamade tammide taha kui kasutatakse ja soojus- ja tuumaelektrijaamade jahutamiseks. 2000. aastla kulutas USA energiasektor 39% Ühendriikide mageveetarbimisest, kuid 2030. aastaks kasvab see juba 50% tasemele, seda muidugi juhul, kui niipalju vett üldse võtta on. Kagu-Ühendriikides valitsev põud on juba ähvardanud 24 USA tuumajaama jahutusvee varusid. Ka Prantsusmaal vähenes 2003. aasta põua ajal tuumajaamade tootlus viieks nädalaks 15% võrra ja hüdroelektrijaamade oma 20% võrra.
Vesised asjad
10 liitrit vett läheb vaja ühe A4 paberilehe tootmiseks.
70 liitrit vett kulub ühe õuna kasvatamiseks.
75 liitrit vett sisaldub 250-milliliitrises õlleklaasis.
120 liitrit vett on kulunud 125-milliliitrise veiniklaasi täitmiseks.
140 liitrit vett läheb vaja tassitäie kohvi saamiseks kulunud kohvi kasvatamiseks, tootmiseks, pakendamiseks, transportimiseks ja mõistagi valmiskeetmiseks.
900 liitrit vett kulub kilogrammi maisi kasvatamiseks.
1000 liitrit vett läheb 200-milliliitrise piimaklaasi täitmiseks (sama suur õuna- või apelsinimahla klaas kulutab vaid 170190 liitrit vett).
2400 liitri veega saab valmis ühe hamburgeri.
3900 liitrit vett läheb ühe kilo kanaliha kasvatamiseks.
5000 liitrit vett kulub ühe kilo juustu valmistamiseks.
10850 liitrit vett neelab ühe teksapaari tootmine.
15500 liitrit vett läheb vaja kilogrammi loomaliha tootmiseks.
70% maailma veetarbimisest kulub toidu tootmiseks. Keskmine hiinlane kasutab aastas 700 tonni vett, ameeriklane aga 2500 tonni .