Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Viimsi samasooliste pere sai kohtus õiguse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Seksuaalvähemuste loosung
Seksuaalvähemuste loosung Foto: Peeter Langovits

Tallinna halduskohus tühistas Viimsi vallavalitsuse korralduse, millega jäeti samasooliste perekonna taotlus peretoetuse saamiseks sisuliselt läbi vaatamata ning pere toetusest ilma.

Halduskohus andis vallavalitsusele kohustuse see taotlus läbi vaadata. Ühtlasi mõisteti vallavalitsuselt õigusabikuludena välja menetluskulud 27 450 krooni, vahendas Postimees.ee'le jurist Reimo Mets.

Halduskohtu otsust saab edasi kaevata Tallinna ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul.

«Kohus on otsuse põhjendusi esile toonud kaheksal leheküljel. Sisuliselt ütleb kohus, et Viimsi vallavalitsuse arusaam, et perekonna moodustab perekonnaseaduse paragrahvi 1 lõige 1 alusel ainult abielus olevad mees ja naine, pole õige ja ka samasooliste isikute perekond mahub täpselt samamoodi perekonna mõiste alla,» lisas Mets.

Tema sõnul toob kohus samasooliste perekonna puhul paralleeli näiteks kasuvanemaga: «Perekonnaseaduse paragrahv 68 lõige 3 kohaselt on perekonda kuuluvaks liikmeks muuhulga kasuvanem - see on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole lapse vanem ega võõrasvanem. Sealhulgas ei täpsusta perekonnaseadus, millisest soost peavad kasuvanemad olema.»

Metsa sõnul leiab halduskohus ühtlasi, et Viimsi vallavalitsus tegi otsuse naistele peretoetust mitte anda sisuliselt enne seda, kui jõustus nende määrus, milles muudeti ära perekonnaliikme staatus ja pereliikmeks loeti vaid abikaasa või temaga koos elav vastassoost elukaaslane, kui nad elavad leibkonnas.

«Ennetavalt tegi Viimsi vallavalitsus otsuse, et niikuinii ei saa te midagi, mida üldse küsite meilt,» sõnas Mets. «Vallavalitsuse selline otsus oli motiveerimata,» vahendas Mets kohtu seisukohta.

Mets tõi välja, et kui Viimsi vallavalitsus oleks rahuldanud naiste taotluse peretoetuse saamiseks, oleks vald pidanud neile selle perioodi jooksul maksma toetust kokku umbes 4000 krooni. «See oleks olnud vallavalitsuse kulu ilma kohtuuksi kulutamata. Vald otsustas maksta aga 27 450 + 4000. Kas see on mõistlik, jäägu igaühe enda otsustada,» lisas jurist.
 

Tagasi üles