/nginx/o/2009/08/27/226803t1h846e.jpg)
Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu üheksa kuuga ligi kolm tuhat keskkonnarikkumist, jätkuvalt on kõige rohkem rikkumisi kalapüügivaldkonnas, suurim keskkonnakahju tuleb aga metsavaldkonnast.
Üheksa kuuga registreeriti 3000 keskkonnarikkumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on rikkumiste koguarv mõnevõrra suurenenud, vahendas keskkonnainspektsiooni pressiesindaja.
Kui 2008. aastal registreeriti üheksa kuuga 2879 seaduserikkumist, siis tänavu fikseeriti rikkumisi 2987.
Ülekaaluka osa rikkumistest moodustavad kalapüügiga seotud rikkumised, mida kogunes kõigi maakondade peale 1920. Maakondade lõikes fikseeriti enim püügirikkumisi ehk 476 juhtumit Tartumaal, millest suur osa langeb Peipsi ja Lämmijärve arvele.
Lõuna regiooni peainspektor-nõuniku Tõnis Saariste sõnul võib kalapüügirikkumiste arvu suurenemine olla seotud ühelt poolt majanduslangusega, kuid teisalt ka järelevalve tõhustumisega.
Kalapüügivaldkonna kõrval registreeriti arvukamalt rikkumisi veel jäätmevaldkonnas ning ranna- ja kaldakaitses, kus oli vastavalt 231 ja 225 rikkumist. Neis valdkondades on rikkumiste arv võrreldes mullusega mõnevõrra vähenenud. Möödunud aastal fikseeriti neis valdkondades vastavalt 359 ja 272 rikkumist.
Varasemast rohkem on registreeritud maapõueseaduse rikkumisi, mida saab seostada kontrolli tugevnemisega kaevandamiste ja maapõuevarade kasutamise üle. Möödunud aastal registreeriti selles valdkonnas kolm rikkumist, tänavu 15. Maapõueseaduse nõuete rikkumistega tekitatud kahju suuruseks on hinnatud 35,1 miljonit krooni.
Suurim keskkonnakahju ehk 222,6 miljonit krooni on seotud metsaõigusnormide rikkumistega. Osa sellest langeb ebaseaduslike raiete arvele, kuid põhiline kahjusumma 222,1 miljonit krooni tuleb metsapõlengutest. Ainuüksi Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal 2008. aastal toimunud põlengu kahjudeks arvestati 133,5 miljonit krooni. Kuna kahjud hinnati sel aastal, siis kajastuvad need selle aasta statistikas.
Keskkonnarikkumiste eest on trahvitud kokku 1555 isikut, sealhulgas 154 juriidilist ja 1401 füüsilist isikut. Trahvisumma on ühtekokku 2 952 960 krooni. Lisaks sellele on trahvitud hoiatusmenetluse korras 85 isikut summas 19 210 krooni ning 86 isikule on tehtud suulised hoiatused.
Ettekirjutusi on tehtud 20, millest enamik on seotud jäätmealaste seaduserikkumistega.