/nginx/o/2008/12/15/105274t1h6890.jpg)
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega jäi Mikk Seger süüdi ulatuslikus liiklusnõuete rikkumises ja selle tagajärjena kolme inimese surma põhjustamises, samas mõistis kolleegium ta õigeks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises.
Riigikohus mõistis Segeri kolme inimese surmas süüdi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsja taotluse kergendada Mikk Segerile mõistetud seitsme ja poole aasta pikkust vangistust jättis riigikohus rahuldamata.
Pärnu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus tunnistasid Segeri süüdi selles, et 2002. aastal alkoholijoobes autoroolist tabatud Seger sõitis 13. augustil 2006, olles taas alkoholijoobes, Honda Civicuga Pärnu - Rakvere - Sõmeru maanteel Vändra vallas Kalmaru küla ristmikul lubatud sõidukiirust ületades vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku peateele vasakpööret lõpetava sõiduautoga Chrysler Vision.
Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid kohapeal Chrysleris olnud 1988. aastal sündinud Tauri, 1984. aastal sündinud Siim ja 1982. aastal sündinud Raino. Segeri autos kaasreisijana viibinud 1986. aastal sündinud Kristi sai elule ohtlikke tervisekahjustusi.
Samuti tunnistati Seger maakohtus ja ringkonnakohtus süüdi selles, et ta juhtis 11. detsembril 2005. aastal Tartu linnas Väike-Tähe tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf, olles alkoholijoobes.
Ringkonnakohtu otsuse peale esitas riigikohtule kassatsiooni Segeri kaitsja, kes vaidlustas järeldusi, mis kohtud olid kogutud tõendite pinnalt teinud, samuti Segerile mõistetud karistuse raskust.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kaitsja kassatsioon on põhiosas põhjendamatu, kuid Segeri suhtes tehtav kohtuotsus tuleb viia kooskõlla pärast ringkonnakohtu otsuse kuulutamist kehtima hakanud liiklusseaduse ja karistusseadustiku uue redaktsiooniga, millega muudeti joobeseisundi mõistet ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistamise aluseid.
Kuna Segeri puhul ei olnud tuvastatud sellist joobeastet ja kehaliste ning psüühiliste funktsioonide häiritust, mille alusel on alates 1. juulist 2009 võimalik lugeda isik joobeseisundis olevaks, mõistis kriminaalkolleegium ta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises õigeks. Samas leidis kriminaalkolleegium, et arvestades tema süü suurust ei anna tema osaline õigeksmõistmine alust kergendada esimese ja teise astme kohtu poolt mõistetud karistust.