Vägistajatest vennad varastasid Ämari vanglast elektriauto

Ämari vangla endine juht Arvi Laide eitab, nagu olnuks ta vendade Paalbergidega sõbralikes suhetes. Foto: Peeter Langovits

Ämari vanglas saadi enne selle sulgemist läinud aasta lõpus hakkama kurioosse kuriteoga – vägistamise eest karistust kandvad vennad suutsid range režiimiga kinnisest vanglast varastada elektriauto.

Tõsi, elektriauto, mille vennad Priit ja Peeter Paalberg salamahti Harjumaale Sauele oma õe töökohta toimetasid, oli nende endi ehitatud.

«Meie vana elektriauto ütles üles ja nii nad ehitasid selle mitme auto juppidest kokku,» ütleb Ämari vanglat viimased poolteist aastat juhtinud ja praegu Murru vangla direktori asetäitjana töötav Arvi Laide. «Selles mõttes on nad kuldsete kätega mehed.»

Vangla territooriumil kaubaveoks kasutatud, kiirusega kuni 25 km/h sõitva elektriauto kadumine avastati novembri lõpus, kui vangla vara seoses eesootava sulgemisega üle anti. Nii avastatigi, et 4500 krooniga arvele võetud autot pole mitte kuskil. Kuna sellega liikusid ringi vaid Paalbergid, olidki kadumisloos nemad peamised kahtlusalused.

«Ma töötasin siis juba Murrus, kuid ütlesin kohe, et minge ja vaadake Sauele sinna autoremonditöökohta, kus nad varem töötasid ja kus nende õde praegu töötab,» ütles vanglajuht Laide. «Täpselt sealt see auto samal õhtul seismas leitigi ja ära toodi.»

Käitusid eeskujulikult

Loo kurioosum peitub selles, et kehtivate reeglite järgi poleks elektriauto mitte kuidagi tohtinud Sauele jõuda. Sest kuigi Paalbergidel oli vangla juhtkonna eriluba rangelt kinnisest asutusest väljuda, ei tohtinud nad justiitsministeeriumi väitel vanglaametnike silmaulatusest kaugemale minna.

Väljaspool vanglamüüre oli nende ülesanne valvurite nägemisulatusse jäävast laost kaupa tuua. Usalduse olid Paalbergid Laide sõnul välja teeninud eeskujuliku käitumisega.

«Kuhugi mujale Paalbergidel luba ega võimalust minna ei olnud,» väidab justiitsministeerium Postimehele saadetud ametlikus vastuses. Ent kuidas Paalbergide kasutuses olnud auto siis Sauele sai? Sellele ametnikud vastata ei oska.

Vanglajuht Laide ja justiitsministeerium vaidlevad kategooriliselt vastu Ämari vangla endise üldosakonna juhataja Riia Pakkeri väidetele, et tegelikult oli end vangla administratsiooni suhtes väga sõbralikult ülal pidanud Paalbergidel vaba voli vanglast minna ja tulla.

Semulikud suhted

«Pääslas ei otsitud neid isegi korralikult läbi, selle elektriautoga on neid nähtud isegi Haapsalu maanteel sõitmas,» ütles Pakker.

Veelgi enam, tema väitel olid Paalbergid viimase aasta jooksul pidevalt ametis vanglajuhi isikliku Mercedese remontimisega vangla territooriumil. Kõigele lisaks suhtlesid nad Laidega semulikult sina-vormis ja viibisid pidevalt vangla administratsiooni ruumides.

Oma väidete tõestuseks on tal isegi foto, kus üks kinnipeetav, tõsi, ei kumbki vendadest, viib vangla territooriumil Laide isiklikku Mercedest pesemisele.

Laide sõnul on Pakkeri sellised väited tingitud isiklikust solvumisest. «Töötajana oli ta hea, kuid me ei saanud inimestena läbi,» ütleb Laide. «Seda pesemise juttu ma tean ja kinnitan, et tegelikult midagi sellist ei toimunud. Ka see foto ei tõesta seda.»

Sama kindlalt seisab vangla juhtivtöötaja selja taga ka justiitsministeerium. «Vanglate osakonna sisekontroll on uurinud küll kuuldusi elektriauto kasutamisest mujal, kuid see ei ole kinnitust leidnud,» on ministeeriumi ametlik vastus.

Nii peabki 29. novembril Põhja ringkonnaprokuratuuris algatatud kriminaalasi selgitama välja tõe auto müstilise sattumise asjus Ämarist Sauele. Esialgu on üle kuulatud vangla majandusosakonna juht. Prokuratuuri teatel kedagi kahtlustatavaks kuulutatud pole.

Pärast Ämari vangla sulgemist kannavad Paalbergid karistust Tartu eurovanglas. Peagi ootab selles kriminaalmenetluses neidki ees ülekuulamine.

Paalbergid

Peeter Paalberg (38)

Tappis 1987. aastal taksojuhi, peitis laiba metsa ja põgenes taksoga Venemaale.

Tabati Jakuutias ja mõisteti 1990. aastal 12 aastaks vangi. 1995. aastal lisandus tema karistusajale aasta ja üheksa kuu pikkune vabadusekaotus põgenemise eest.

Vabanes kinnipidamisasutusest ennetähtaegselt 1999. aastal. 2001. aastal vahistati vägistamissüüdistuse tõttu ja mõisteti 11 aastaks vangi.

Priit Paalberg (31)

Mõisteti 1994. aastal tingimisi süüdi varguste ja autoärandamiste eest.

1997. aastal vägistas ta oma auto peale hääletanud neiu ja mõisteti kolmeks ning pooleks aastaks vanglasse.

Vanglas lisati tema karistusele kaheaastane vabadusekaotus tapmise varjamise pärast.

2001. aasta jaanuaris, vabanemise järel jõudis ta enne uue vägistamissüüdistusega vahistamist olla vabaduses vaid napid kolm kuud.

Vägistamine vapustas kogu Eestit

Vägistajavennad Paalbergid said kogu Eestis kuulsaks

2001. aasta aprillis, kui võtsid Raplamaal paisjärve lähistel aega veetnud alaealised neiud jõuga oma autosse ja sõidutasid nad Haapsalu maantee äärde jääva Turba asula lähistele metsatalusse.

Seal hoidsid vennad tüdrukuid pantvangis ja kasutasid neid korduvalt seksuaalselt ära. Neidude väitel ähvardasid vennad nad hiljem ära tappa. Mehed vahistati, kui neidudel kolmandal päeval talust põgeneda õnnestus.

Algselt kahtlustas politsei, et mehed võivad olla mitme teisegi hääletamisel teadmata kadunuks jäänud neiu kadumise taga, kuid eeluurimine kahtlusi ei kinnitanud.

2002. aastal alanud kohtuprotsessil väitsid vennad, et Raplamaa neiud tulid nendega vabatahtlikult Turbasse ja veetsid seal meelsasti aega. Sellest hoolimata mõistis kohus nad 11 aastaks vanglasse (PM).