/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)
/nginx/o/2009/09/18/237445t1h72ae.jpg)
Haridusministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mille kohaselt vormistataks doktorandid ametisse ülikoolide teadustöötajatena ning tugevdataks ühtlasi nende sotsiaalseid garantiisid.
Doktorantuuriõppurid pääsevad teadustöötajatena ülikoolide palgale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu saavad riigieelarvelistel kohtadel õppivad doktorandid taotleda igakuist doktoranditoetust, kuid muus osas on nad võrdsed tavaliste tudengitega.
Haridusminister Tõnis Lukas teatas 15. oktoobril Tartus peetud konverentsil, et riik plaanib doktorandid võtta ülikoolidesse tööle teadustöötajatena.
«Valdav osa doktorante tegelebki põhiosas teadustööga, mitte õppetööga. Seetõttu ei pea nad ilmtingimata olema üliõpilased,» selgitas ministeeriumi nõunik Sille Uusna.
«Plaanime teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse viia sisse sätte, mille kohaselt on alates 2012. aastast immatrikuleeritud doktorantidel, kui nad seda taotlevad, õigus asuda tööle nooremteadurina ja ülikoolil kohustus sõlmida doktorandiga tööleping,» lisas ta.
Töötajatena laieneksid doktorantidele mitmed võimalused, mida tudengitel pole: nad võiksid korrektselt osaleda ülikooli teadusrühmade töös ning esitada vastavaid rahataotlusi, nõuda oma lähetuskulude katmist, koguda pensionifondi osakuid, saada vanemapalka rohkemal määral kui vaid miinimumpalga ulatuses jne.
Töötajatena tekiks doktorantidel loomulikult õigus ka töötasule, mis oleks praegusest 6000-kroonisest doktoranditoetusest eeldatavasti suurem juba ainuüksi maksude võrra.
Uusna sõnul võib töötasu tegelik suurus siiski jääda tööandja ja töövõtja vahelise kokkuleppe otsustada, peamine on, et doktorandi olukord ei tohi halveneda. Sarnaselt Rootsiga võib säilida ka võimalus valida palgalise doktorantuuri asemel stipendium.
«Oleme muutuse ettevalmistamisel alles algusjärgus ning plaanime kokku panna töörühma, kuhu kuuluvad ka doktorantide ja ülikoolide esindajad,» rääkis Uusna. «Selle töörühma osaks jääb konkreetse mudeli väljavalimine.»
Alates 2012. aastast tekib riigieelarvelistel kohtadel õppivatel doktorantidel juba praegugi kehtiva seaduse kohaselt õigus igal juhul doktoranditoetust saada (seni on neil õigus toetust kõigest taotleda, sest ka riigieelarvelistel kohtadel õpib rohkem doktorante, kui riigiga sõlmitud lepingud ette näevad).
Uusna sõnul on loogiline, et ka ülikooli leivale mineku võimalus rakendub alates 2012. aastast immatrikuleeritavatele doktorantidele.
«Peame ennekõike silmas riigieelarvelisi doktorante, kuid ei ole välistatud, et teatud gruppide osas laieneb see ka riigieelarvevälistele doktorantidele,» täpsustas haridusministeeriumi nõunik.
Rohkem kohti
Õppeaasta / doktorandid Eesti
ülikoolides
1993/1994 – 296
1997/1998 – 661
2001/2002 – 1196
2002/2003 – 1387
2004/2005 – 1768
2008/2009 – 2465
Allikas: haridusministeerium