Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Paldiski arvatav häälteostja kurdab politsei vägivalla üle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Erik Henno
Copy
Häälte ostmises kahtlustatav Andrei Pavlištšuk süüdistab politseid brutaalses vägivallas tema kinnipidamisel.
Häälte ostmises kahtlustatav Andrei Pavlištšuk süüdistab politseid brutaalses vägivallas tema kinnipidamisel. Foto: Reporter.ee

Häälte ostmises kahtlustatav Andrei Pavlištšuk süüdistab politseid brutaalses vägivallas tema kinnipidamisel.

Et Pavlištšuk ise ka just ingel pole, peab politsei resoluutset tegutsemist kriminaalse minevikuga mehe suhtes õigustatuks, vahendas Reporter.ee videolõik.

«Kui avasin ukse, sattusin löökide rahe alla,» meenutas Pavlištšuk hetke, kui kaks autot neljapäeva hommikul ta sõiduki tänava äärde olid surunud ja erariietes mehed talle kallale tikkusid. «Mind peksti pähe, rebiti riided katki ja tiriti uksest välja. Ka minu last sihiti püstolist!»

Pavlištšuki väitel peksti teda ka siis, kui ta juba maas lamas.

«Tekkis mõte, et mind tuldi tapma. Arvasin, et bandiitide tellimustöö,» rääkis Pavlištšuk.

Politsei lükkab jutu põhjendamatust vägivallatsemisest ümber ja selgub, et nende jaoks oli põhjuseid resoluutseks tegutsemiseks piisavalt.

«Üks asi, mida tuleb kriminaalpolitseinikel kindlasti kinnipidamistel arvestada, on nende isikute varasem taust,» rääkis Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp. «Antud juhul on tegemist kahe varasemalt kuritegudes süüdi mõistetud isikuga. Me räägime siin kuritegudest nagu grupiviisiline väljapressimine vägivalda kasutades ning samuti erinevatest varavastastest kuritegudest.»

Puusepa sõnul tuleb taoliste isikute kinnipidamisel kindlasti arvestada sellega, et nad võivad osutada vastupanu.

Pavlištšuk tunnistab, et tuntud inimesena on ta Paldiskis agitatsiooni teinud küll, kuid ainult Põhjasadama vastu, mitte valimistega seoses.

Tagasi üles