Insener Ants Jakobson kahetseb vaid teostamata jäänud plaane

Insener Ants Jakobson projekteerib Tallinnas teede- ja liiklussõlmi juba viiendat aastakümmet. Foto: Peeter Langovits

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul autasustas linn teiste hulgas ka teedeinsener Ants Jakobsoni, kes on oma tegevusega infrastruktuurobjektide projekteerimisel aidanud kaasa Tallinna kujunemisele logistiliselt arenenud euroopalikuks keskuseks.

Nii seisab linnavalitsuse iseloomustuses. Palun rääkige lihtsas keeles lühidalt lahti, kuidas üks teedeprojekt valmib?

Olen viimased aastad töötanud projektijuhina. Alles mis tahes ehitusobjekti valmimise järel selgub, kes on kes. Kõige olulisem tegelane on tellija, vahel ka rahastaja. Järgmisena astub ette ehitaja ja alles pärast seda projekteerija.

Ehitamise alguseks on projekteerija töö ammu lõpetatud ja unustatud, käsil on juba uued projektid. Seega pole siit tulenev kuulsuse ja tunnustuse sära see, mille nimel projekteerijad töötavad. Isegi arhitektide nimed, kelle tööd ulatuvad kunsti piiridele, kipuvad sageli varju jääma. Seda ootamatum on selline linna tunnustus.

Mida tuleb liiklussõlme projekteerimisel silmas pidada?

Teeprojekti koostamine on küllalt keeruline protsess. Osalejate arv on suuremate projektide puhul isegi 20 ja enam asjatundjat. Arvestada tuleb paljusid asjaolusid: topogeodeetilisi ja ehitusgeoloogilisi, dendroloogilisi ja liiklusuuringuid, tee plaani ja katendeid, mille aluseks on liiklusprognoos, liikluslahendusi (autod, jalakäijad, ühistransport, jalgratturid), liikluskorralduse vahendeid (märgid, märgised, foorid), sajuvee ärajuhtimist, vertikaalplaneerimist, haljastust. Kõik need projekti osad jäävad pärast ehituse lõpetamist nähtavale

Tee-ehituse ehitusmaksumusest moodustavad poole, vahel rohkemgi, tehnovõrgud: veetorustikud, kanalisatsioon, soojusvõrk, elektri- ja sidekaablid ning gaasitorud. Kõik need võrgud tuleb projekteerida valdajate nõuete järgi ja saada valdajate kooskõlastused.

Projektijuhina on minu tööks põhilahenduste osas otsuste langetamine ja seisukohtade kujundamine ning kõigi osalejate tegevuse koordineerimine. Väga oluline on suhtlemine tellijatega, nende soovide selgitamine ja vajadusel võimalust mööda mõjutamine.

Ehkki Sweco Projekt on Eesti suurim projekteerimisasutus, tuleb töös kasutada spetsialiseerunud firmasid allprojekteerijatena.

Missugust oma tööd peate pärast selle elluviimist kõige õnnestunumaks? Miks?

Mitme suurema töö puhul oleme olnud partneriteks välisfirmadele: Prantsuse firma BCEOM Tallinna sadamate ühendusteede projekteerimisel ja Soome raudteefirma VR Track Koidula raudteejaama projekteerimisel. Koostöö välisfirmadega on andnud uusi kogemusi.

Õnnestunud töid on enda arvates olnud mitmeid. Meenuvad näiteks Muuga sadama ja Paldiski Põhjasadama infrastruktuur (teed, raudteed, tehnovõrgud), Põhjaväila esimene ehitusjärk (elektrijaamast Jõe tänavani). Viimastest ehitatud objektidest hindan õnnestunuks Tartu maanteed, sealhulgas jalakäijatele eelisõigusega osa ja Rävala puiestee pikendust koos maa-aluse parklaga.

Kõigi nende objektide juures sai pööratud tähelepanu asjaolule, et tänav kujundab väga oluliselt linnaruumi.

Viimaste aastate üheks olulisemaks tööks on olnud Sillamäe sadama infrastruktuuri projekteerimine. See on ilmekaks näiteks, kus tellija koostöövalmidus ja innovaatilisus on hea tulemuse tagatiseks.

Teie töö lõpptulemus on kõigile linlastele näha. Kuidas talute kriitikat?

Kriitikat talun keskmiselt, pigem ootaks asjatundlikku arvustust. Tallinna kommunaalametil on hea tava valminud teeobjektid kord aastas kollegiaalselt üle vaadata ja arutada. Ootaks rohkem arvamust arhitektidelt.

Mis praegu käsil, kuuldavasti Vabaduse väljaku rekonstrueerimine?

Vabaduse väljakust ei tahaks eriti rääkida. See on teema, kus detailplaneeringu autorid ei ole ehitusprojekti eskiisiga rahul. Kompromissi või vastuvõetava lahenduse otsimine on käsil ja tõenäoliselt see ka leitakse.

Kas olete kunagi oma elukutse valikut kahetsenud?

Elukutse valikut ei kahetse, soovitan kõigile noortele, kellel on tehnilist taipu ja isu midagi luua, asuda õppima tee-ehituse või sillaehituse inseneriks. See on ala, kus tööpõldu jätkub igaveseks.

Ants Jakobson

• Sündinud 8. juunil 1938

• Lõpetas 1961. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi autoteede ja sildade erialal.

• Töötanud projekteerimisalal alates 1965. aastast, alates 1995. aastast AS ETP Grupp/Sweco Projekt ASi osakonnajuhataja, projektijuht.

• Tema juhtimisel on valminud Põhjaväila, Sitsimäe liiklussõlme, Tartu maantee, Tondi eritasandilise ristmiku, Tallinna sadamate ühendustee, Tartu maantee pikenduse ümberkujundamise projektid.

• Pälvis mullu Eesti Inseneride Liidu aunimetuse «Aasta insener 2007».

Tunnustatud tallinlased

Lisaks vapimärgile andsid linnapea Edgar Savisaar ja linnavolikogu esimees Toomas Vitsut eile raekojas üle ka Tallinna teenetemärgid.

Teenetemärgid said endine Tallinna linnapea Hardo Aasmäe, muusikaõpetaja-koorijuht Aarne Saluveer, zooloog Aleksei Turovski, eesti rahvusköögi propageerija ja restoranikultuuri edendaja Dmitri Demjanov, kultuuritegevuse edendaja Ljudmilla Gradova, iluuisutamistreener Anna Levandi, Tallinna infrastruktuuri projekteerija Ants Jakobson, kauane omavalitsusjuht Kalev Kallo, kogukondadevahelise koostöö arendaja Cilja Laud, endine Tallinna linnapea Peeter Lepp, laste arstiabi edendaja Mari Majass, puuetega laste ja noorte hoolekande arendaja Merike Melsas, merenduse ja ühiskonnaelu edendaja Toivo Ninnas, kauane trammijuht ja linnaelanike eeskujulik teenindaja Liidi Paas, pealinna teedemajanduse arendaja Tiit Padar, endine omavalitsustegelane Vladimir Panov ja Tallinna Linnamuuseumi direktor Maruta Varrak. (PM)