/nginx/o/2009/10/06/246077t1h651d.jpg)
Väitluskohtunik Liina Naaber-Kivisoo hindas Roheliste Tallinna meerikandidaadi Marek Strandbergiga Postimees.ee's peetud online-debati kõige nõrgemaks.
Ekspert Strandbergi linnaosaväitlusest - 3 punkti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VÄITLUS LINNAOSADEST
Kes: Marek Strandberg (EER) vs Eesti Väitlusselts
Teema: Tallinna linnaosad peavad muutuma iseseisvamaks
Väitluse koondhinne: 3 punkti (maksimaalne 10)
Strandbergi suurim trump: lennukad ideed
Strandbergi suurim altminek: teemast mööda rääkimine ja nõrk struktuur
Analüüs: Marek Strandberg lähenes teemale väitluse seisukohalt ebatraditsiooniliselt. Selle asemel, et esitada konkreetsed argumendid, mis koosneksid traditsiooniliselt väitest, põhjendusest ja järeldusest, otsustas linnapeakandidaat avada teema osaliselt luuletuse abil.
Kahjuks ei olnud esimesest kõnest võimalik aru saada, kuidas kõne sisu seostub etteantud teemaga. Väitlejad üritasid juhtida debati tagasi algteema juurde, milleks pidid nad endale esmalt vastaspoole argumendid looma, mis andis neile kindlasti mõneti eelise - nemad defineerisid tegelikult teema ja rääkisid sellest, mis nende jaoks tundus oluline.
Ühise keele leidsid pooled osaliselt alles ristküsitluses ja lõpuks hakkas diskussioon keerlema ka linnaosade iseseisvumise ümber, kuid tegemist oleks olnud nagu eraldiseisva osaga väitlusest, kuna ristküsitlusest saadud teadmisi ei kasutatud lõpukõnedes.
Marek Strandberg tõi oma lõpukõnes välja meetmed, mida tuleks rakendada, kuid kahjuks ei saanud selgeks, mis oleks nende meetmete otsene kasutegur - välja arvatud demokraatia suurendamine.
Väitlejad otsustasid lõpukõnes jätkata roheliste valimisprogrammi kritiseerimist, selle asemel, et kasutada ristküsitluses saadud infot.
Kokkuvõttes oli väitlus täis ilusaid ideid ja väärt mõtted, aga need ei olnud struktureeritud ega suures osas teemakohased. Teema jäi lõplikult lahtidefineerimata ning kohtunik ei saanud lõpuni aru, milles ikkagi peaks seisnema linnaosade iseseisvamaks muutmine ja milleks see hea või siis halb on?