Ministeerium püüab noorte kuritegevusele piiri panna

Foto: Repro

Justiitsministeeriumis valminud kuritegevuse ohjeldamise riiklik kava tõstab esimest korda olulisimale kohale alaealiste kuritegevuse vähendamise.

Aastateks 2010–2018 koostatud riikliku kriminaalpoliitika arengusuundade olulisem punkt seisneb esimest korda selles, et alaealiste riskigrupiga varakult tegelemine hoiab ära kurjategijate uue põlvkonna pealekasvu.

«Eksinud alaealist on võimalik ümber kasvatada ja kui ta ei satu edaspidi kuritegelikule teele, siis jäävad tulevikus ära paljud kuriteod,» ütles justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt. «See peaks olema väga tugev sõnum ühiskonnale.»

Kui riigikogu justiits- ja siseministeeriumis koostatud kava heaks kiidab, võetakse luubi alla alaealiste asjade komisjonide töö. «Peame täpselt aru saama, milline on nende töö sisu,» ütles Sööt. «Kas piisab sellest, et nad tulevad periooditi kokku ja arutavad rikkumisi, või peaks seadust rikkunud noortega põhjalikumalt tegelema.»

Kava kohaselt peaksid seadusega pahuksisse sattunud lapsed saama endale tulevikus tugiisikud, kes hoiaksid neid halvale teele naasmast.

Enamgi veel, kava järgi peaks edaspidi juba sünnitushaiglates välja selgitatama riskigruppi kuuluvad lapsed, kellele määrataks kontaktisik. USAs hästi toimiva süsteemi kohaselt külastavad meditsiiniõed selliseid peresid kahe esimese aasta jooksul ja püüavad lapse kasvatamisel aidata. «On väga tähtis, et meilgi tekiks selline tugiisikute süsteem,» ütles Sööt.

Alaealiste kuritegevuse pidurdamise edu kolmas võti peitub kava kohaselt kooliprobleemidega põhjalikumas tegelemises. «Koolis on vaja probleemsetele lastele rohkem tähelepanu pöörata. Selle alla käib nii koolivägivald kui tundidest popitegemine,» rääkis Sööt. Uuringute järgi satub Eestis koolivägivalla ohvriks tervelt veerand kõigist õpilastest.

Teine suur muudatus senises kriminaalpoliitikas oleks tõhustada võitlust korduvkuritegevusega. Ennekõike peetakse selle all silmas narkomaanidest kurjategijatele kohtus vanglakaristuse asemel võõrutusravi määramist.

 «Ühe narkomaani ambulatoorne ravi maksab meie arvutuse kohaselt umbes 3500 krooni, sinna lisanduks veel hilisem psühholoogiline abi,» ütles Sööt. «Oleme esitanud selle projekti rahastamiseks välistaotluse esialgu 1,3 miljonile kroonile, millest peaks aastas piisama paarikümnele inimesele.»

Kriminaalpoliitika uued suunad tähendavad, et tulevikus peavad kurjategijate uue põlvkonna pealekasvu vältimiseks tegema enam koostööd haridus- ja sotsiaalministeerium. «See on riikliku otsuse küsimus,» ütles Sööt.

Kava täitmist hakkavad kaks korda aastas kontrollima sise- ja justiitsminister, kelle otsesesse haldusalasse võitlus kuritegevusega kuulub.

Laste heaolu

•    29 Euroopa riigi laste heaolu indeksi põhjal on Eesti lapsed

18. kohal.

•    Riskikäitumiselt (koolivägivald, kokkupuuted alkoholi ja uimastitega) on Eesti 25. kohal, tahapoole jäävad Bulgaaria, Läti ja Leedu.

•    Ettepoole tõstab Eesti lapsed nende haridus, mille poolest ollakse edetabelis 2. kohal.