Läänemaa Oru valla juhid on omavahel nii kõvasti tülli pööranud, et panid kokku kaks konkureerivat nimekirja. Sellist asja pole sealmail ammu nähtud.
Oru vallas tulevad esimest korda tõelised valimised
Hiljaaegu lasti Orul karu maha, sattus teine seasöögiplatsil jahituristi toru ette, mitte kaugel vallakeskusest Linnamäel, umbes kümme kilomeetrit.
Oru vallavolikogu esimees Ülo Loorens seisab vallamaja ees. Ta on kõva talupidaja, kel 150 hektarit maad ja hulk lüpsilehmi. Vallamajagi uksest on ta 20 aastat sisse-välja käinud nagu peremees, aga nüüd on ajad muutunud.
Rääkida soovib Loorens raamatukogus. Hoone teisele korrusele, kus asuvad vallavalitsuse ruumid, ta oma jalga enam ei tõsta. Vallavanem Arno Kelniku kutsus Loorens ise neli aastat tagasi ametisse, nüüd on Kelnikul oma nimekiri ja Loorensil oma.
Kaks kõva nimekirja
Kelnikul on kõva nimekiri, sest seal on peale vallavanema ka põhikooli ja lasteaia juhid ning hooldekodu direktor. Need on ametikohad, millest maal kõvasti lugu peetakse. Vallavanema isik on nende valimiste põhiküsimus. Üks nimekiri tahab tulihingeliselt, et vallavanem jääks, ja teine arvab, et tal on aeg hõlmad vöö vahele pista.
Sellist asja, et kõrvuti on kaks kõva nimekirja, pole Orul ammu nähtud. Enamasti on ikka üks tugev nimekiri, kus enamik lugupeetud inimesi, ja siis mõni nõrgem.
Loorens koos kohaliku ettevõtja Hugo Petersoniga on asjad ära otsustanud.
«Nad kardavad kaotada kontrolli,» arvab Oru vallakeskuse Linnamäe lasteaia juhataja Marika Prik Loorensi seltskonna kohta.
Mis seal vähem kui tuhande elanikuga vallas, mille üks ots käib vastu merd ja teine sügavale rappa, ikka kontrollida on. Aga rahvas mäletab kõike – kolhoosiaegu ja erastamisi. Prik usub, et aeg on küps iganenud mõtetega vanadelt meestelt võim üle võtta. Et uued mõtted saaks teoks.
Vaated ei lähe kokku
Loorens arvab, et need uued mõtted on paljuski tema vanad mõtted, mida vallavanem pole viitsinud nelja aastaga teoks teha. Tema teedeinsenerist poeg mõtles välja, et võiks teha viiekilomeetrise jalgrattatee valda lõikava Haapsalu-Keila maantee äärde. Nüüd on see aga uute tulijate lubadus.
Euroraha pole vallavanem suutnud välja ajada. «Masu ajal, mil paljude palgad on langenud, tahaks, et selle palga eest oleks vallavalitsuse töö intensiivsem,» märgib Loorens.
«Meie vaated ei lähe kokku,» teatab Kelnik. «Vastaspoolel pole aega rääkida, pikka aega on valitsenud ühe seltskonna arvamus, tasakaalu on vaja.»
Lisaks tahtis Loorensi juhitud vallavolikogu liituda kahe naabervallaga – Nõva ja Noarootsiga. Loorensi meelest nurjas Kelnik ühinemise. Kui liitumine läbi kukkus, läks ka ettevõtja Olari Taal volikogust minema. Seesama Taal, kes kunagi Hoiupanka juhtis ja hiljem Res Publica asutas. Ta kodu on Oru valla servas mere ääres ning seitse aastat tagasi meelitas ta Loorensi ja Petersoni oma parteisse.
«Vallavanem on lõppude lõpuks psühholoog, haritud inimene, kes oskab ära põigelda ideede eest, mis talle ei meeldi. Aga mina olen lihtne ja avatud inimene,» ütleb Loorens.
Võimuvõitluse taga on enamasti raha. Volikogu kärpis vallavalitsuse lisatasu poole võrra. Vallavalitsus omakorda tellib ehitustöid ainult konkursiga, kuigi oma valla ehitusmehed on tööta. Loorens arvab, et kokkuhoiu nimel ei peaks oma inimesi tööta jätma.
Prik teab aga, et üks ehitustöö koolimajas tehti konkursiga kohaliku firma pakkumusest neli korda odavamalt. Ühe hankega 150 000 krooni kokkuhoidu, mis 22 miljoni kroonise eelarvega vallale on suur raha.
Üks etteheide on Loorensil veel varuks. Vallavanema valimisliidus on kohaliku hooldekodu direktor. Hooldekodu elanikud, kes enamasti igapäevaste asjadega enam hakkama ei saa, on ometi valimisõiguslikud. 40–50 häält tuleb sealt, arvab Loorens.
«Kui mõistus võidab, siis meie nimekiri jääb peale,» loodab Loorens. «Aga rahvas otsustab.»
«Ma ei tea, kumb nimekiri võidab, aga loodan, et mõlemad ajavad ühist valla asja,» ütleb Prik.
Kohalike omavalitsuste valimised on pühapäeval.