Glehni loss saab ühendustunneli palmimajaga

Tehnikaülikool plaanib ühendada palmimaja tunneli abil Glehni lossiga ning hakata seal korraldama näitusi või kasutada seda kohvikuna. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Tehnikaülikool plaanib ehitada maa-aluse tunneli Glehni lossi ja palmimaja vahele, et leida viimasele paremat rakendust, ning kavandab ehitustöid koos lossi rekonstrueerimisega tulevaks aastaks.

Tehnikaülikool ei osanud pikka aega leida kasutust enda hallatavale palmimajale, mis kuulub Glehni lossi juurde. Kuna linnaosavalitsus algatas detailplaneeringu, et hoone linna valdusesse saada, on tehnikaülikool käinud nüüd välja idee palmimaja korda teha.

Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektori Margus Leivo sõnul on palmimaja omaette seisvana kasutada keerukas.

«Palju ühtsem oleks see koos lossiga kasutusse võtta,» ütles Leivo. Nii ongi tehnikaülikool ühe variandina välja pakkunud idee ühendada loss ja unikaalsete raudkivist võlvidega palmimaja maa-aluse tunneliga.

Ka ei ole see Leivo sõnul tehniliselt eriti keerukas. «Visuaalselt ei oleks sellest tunnelist maa pealt midagi näha ning kõik tervisejooksjad ja suusatajad, kes seal on harjunud käima, saaksid ikka edasi käia,» kirjeldas Leivo planeeritavat ehitust.

Kuigi variante, kuidas loss ja palmimaja ühendada, on mitu, on kaalumisel kõige lühem tee, mis teeks tunneli pikkuseks ligikaudu 25 meetrit.

Noortele turnimiseks

«Probleem on aga selles, et kahe tasapinna vahel on üle nelja meetri ning tehnilises mõttes on vaja leida lahendus, kuidas inimesed seda tõusu ületaksid,» nentis Leivo.

Kuna projekt on alles planeerimisjärgus, siis pole veel kindel, kas tunnelit ja lossi hakkab ühendama väike tõstuk või lift. Kuidas täpselt tunnel ning sellega kaasnev välja hakkab nägema, selgub projekteerimise käigus.

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul toetab linnaosavalitsus ülikooli püüdlusi igati. «Lõpuks ometi on lossi valdaja võtnud lossi, palmimaja, tähetorni ja kogu pargi korrashoiu enda südameasjaks,» märkis Vakra.

«Palmimaja kant on olnud kõigile Nõmme noortele turnimisplatsiks. Aga kui sinna investeerida, saaks teha sellest näiteks kohviku.»

Leivo arvates võiks palmimaja oma salapäraste liigendustega olla väga atraktiivne näituste pidamise koht.

Ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik kinnitas, et tunneli rajamine oleks hea areng lossile ning aitaks palmimaja rahvale avada.

«Alguses ehmusin küll, kui mu juurde sellise ideega tuldi, aga põhimõtteliselt on see siiski väga hea idee,» mainis Dubovik. Tema sõnul annaks tunnel juurde paremaid ruumilisi võimalusi, mida palmimajal endal üksinda ei ole.

Tunneli rajamist on välja pakutud ka varem. Neli aastat tagasi, mil korrastati Glehni parki, märkis tollane tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, et loss on ka varem olnud ühenduses palmimajaga ning lossis on käigu alguse koht isegi näha.

Tollane Nõmme linnaosa vanem Hanno Pevkur pidas sellise tunneli varasemat olemasolu aga legendiks.

Loss ja palmimaja plaanitakse rekonstrueerida ning tunnel ehitada alles tuleval aastal, kuid tänavu kavatseb ülikool korda teha Glehni pargis asuva tähetorni. «Mis siin salata, tähetorn, loss ja palmimaja oleksid ülikooli reklaamimiseks väga head,» märkis Leivo.

Ka on ülikoolil plaanis avardada linnarahva võimalusi kogu kompleksi kasutamiseks, lisaks kavatsetakse tuleval aastal algust teha Glehni lossi remondiga, sest välja on vaja vahetada kõik tehnilised süsteemid ning küttesüsteem viia üle gaasile.

Maksumus teadmata

Kui palju ehitustööd võivad maksma minna, ei ole veel teada. «Kõik on alles lähteülesannete staadiumis ning eks taotluseelarvest vaatame,» selgitas Leivo. Ka pole teada, kas linn projekti toetab. «Me muidugi ootaksime linnalt tuge ja arvestades seda, et Tallinn on aastal 2011 kultuuripealinn, oleks toetus hea,» rääkis Leivo.

Vakra sõnul on praegu arutatud toetamist ainult koostöö põhjal. «Kuna projekti mastaabid on nii suured, ei kujuta keegi ette, palju raha selleks võiks kuluda,» nentis ta.

Glehni lossikompleks:

• Glehni loss valmis 1886. aastal.

• Arhitektiks Nikolai von Glehn (1841–1923).

• Loss pidi keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega kokku looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist.

• 1910. aastal alustati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida soovijad võisid tasu eest kasutada.

• Pooleldi maa sisse kaevatud, põhja poolt mätastega kaetud, lõunast mitmevärvilisest, osalt valgetest klaasruutudest katusega palmimaja keskel oli kaks väikest taimedega ümbritsetud basseini. Allikas: www.ttu.ee/kultuur