/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
/nginx/o/2007/09/20/4124t1he70c.jpg)
Kooliaasta algus on toonud politseile lisatööd koolivägivalla juhtumite näol. Viimase kuu jooksul on politseis registreeritud kaks korda rohkem alaealiste vägivallajuhtumeid kui suvekuudel kokku.
Noorte vägivalla juhtumid on õppeaasta algusega sagenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki võrreldes suvekuudega oli septembris registreeritud kehaliste väärkohtlemiste arv oluliselt langenud, lisandus politseiteadetesse üha enam alaealiste vahel toimunud kaklusi.
Juunis, juulis ja augustis registreeris politsei justiitsministeeriumi andmetel kuus üle 400 kehalise väärkohtlemise juhtumi. Justiitsministeerium ei koosta eraldi statistikat, mis puudutaks alaealisi, kuid nendel kolmel kuul võib leida politsei andmetest vaid neli juhtumit, milles teismelised oma eakaaslaste suhtes vägivalda kasutasid.
Peksmised enamasti kooli territooriumil
Viimase kuu aja jooksul on politseis aga registreeritud juba vähemalt kaheksa juhtumit, mida võib pidada koolivägivalla seonduvaks. Kolm noorte vägivallaga seotud juhtumit omakorda leidsid aset Raplamaal Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis.
29. septembril sai politsei Vana-Vigala kutsekooli juurest kaks teadet kehalisest väärkohtlemisest. Vahetunni ajal lõi politsei andmetel 1992. aastal sündinud noormees 1994. aastal sündinud koolikaaslast. Pärastlõunal ründas teine 1992. aastal sündinud noormees oma eakaaslast koolimajas.
Mõni päev hiljem, 1. oktoobril, lõi Vana-Vigala kutsekooli juures 1989. aastal sündinud noormeest 1994. aastal sündinud õpilast.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Külli Kivioja kinnitusel alustati kõigi peksmiste osas kriminaalmenetlusi, kuid juhtumitest lähemalt prokuratuur rääkida ei saa, sest tegemist on alaealistega.
Lisaks Vana-Vigala juhtumitele registreeris politsei viimase kuu jooksul veel neli juhtumit, milles peksjateks olid 13 – 15-aastased ning ohvrid enamasti nende eakaaslased. Üks peksmine leidis aset spordikooli tualetis, üks tänaval ning kaks koolimajas.
Politsei: lapsed ei ole vägivaldsemaks muutnud
Politsei kinnitusel ei ole lapsed siiski viimasel ajal vägivaldsemaks muutunud ning teismeliste peksmisjuhtumid on sagenenud kooli alguse tõttu.
«Paraku nii nagu täiskasvanute vahel, tuleb ka laste seas ette kaklusi ja üksteisele füüsiliselt liiga tegemist. Nii on see olnud läbi põlvkondade ja ei saa öelda, et lapsed viimastel aastatel selles suhtes kuidagi jõhkramaks oleks muutunud,» tõdes Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna komissar Erika Kaskla.
Kaskla sõnul asutakse kooliaasta alguses taas omavahelisi suhteid paika panema ning teiste laste keskel oma kohta otsima. «Juhtub ka seda, et laps läheb uude kooli ning tunneb, et peab end seal kehtestama ja vastuolud saavad alguse sellest.»
Komissari kinnitusel saavad lapsevanemad selles osas päris palju ära teha. «Tuleb mõista, et kaklused laste vahel ei teki üleöö. Sellele eelnevad mingid probleemid – keegi solvab või kiusab kedagi, keegi lööb teise poisi pruudi üle. Rusikad lastakse käiku ikkagi siis, kui muud moodi ei suudeta tekkinud vastuolu enam lahendada.»
Kaskla soovitab rääkida oma lastega ja võita nende usaldus. «Kuulake ära nende mured, toetage neid ja andke nõu, kuidas oma probleeme rahumeelsel viisil lahendada,»
Pedagoogidele õpetatakse konfliktide märkamist
Põhja prefektuur teeb koostööd ka õppeasutustega, et õpetajad ja kasvatajad märkaksid laste seas konflikte enne, kui rusikad käiku lastakse.
Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakond koostöös ohvriabiga korraldab oktoobris ja novembris Tallinna lasteaiatöötajatele kuus õppepäeva «Kuidas märgata abi vajavat last?».
«Kui lastega töötav inimene oskab ära tunda erinevaid ohumärke lastevahelises suhtluses ning õigeaegselt sekkuda, siis on võimalik nii füüsilist kui vaimset vägivalda juba ette ära hoida,» ütles õppepäevade korraldaja Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Taimi Lukk.