Väitlejad: Pihl teeks ajutisest püsitöötu

Jüri Pihliga katsusid täna rammu Gerli Kilusk (pildil) ja Anna Karolin. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Väitlusseltsi esindajad leidsid tänase online-väitluse omapoolses lõppsõnas erinevalt Jüri Pihlist, et sotsiaalne töökoht ei aita töötut, sest seab ohtu tema konkurentsivõime ja teeb temast ajutise asemel alalise töötu. 

Täname Jüri Pihli põneva väitluse eest! Sellegipoolest oleme täiesti veendunud, et sotsiaalsete töökohtade loomine Tallinnas ei ole põhjendatud. Jüri Pihli väited on osaliselt asjakohatud, paljasõnalised ning ei baseeru faktidel ja tegelikul olukorral.

Jüri Pihli avakõne ei käsitlenud käesoleva väitluse teemat, vaid argumenteeris tööturumeetmete kui selliste poolt. Tõime välja, et teised aktiivsed tööturumeetmed on siiski meie pakutav alternatiiv, mitte argument sotsiaalsete töökohtade poolt. Ristküsitluse käigus suutsime väitluse siiski taandada sotsiaalsete töökohtade loomisele ning selle vajalikkuse põhjendamisele.

Ristküsitluses küsisime korduvalt, missuguse hinnaga ja kuidas tuleks tema hinnangul sotsiaalsed töökohad luua - eesmärgiga võrrelda neid teiste tööturumeetmetega. Ühtegi konkreetset vastust me ei saanud.

Ainus number, mille Jüri Pihl esitas, oli töötute koguarv, ignoreerides sealjuures meie välja toodud statistikat ja tendentse.

Väidame, et ajal, kus nii riik kui omavalitsused loevad väga karmilt raha ja kärbivad mitmeid valdkondi, on vastutustundetu investeerida vaid lühiajalist kasu (kui sedagi) toovatesse projektidesse, mille alternatiivkulu on väga suur.

1. Inimväärikus ei seisne tööl käimises.

Ainsa sisulise argumendina sotsiaaltöökohtade loomise poolt nimetas Jüri Pihl inimväärikuse tagamist, taandades sealjuures inimväärikuse üksnes tööl käimise harjumuse tagamisele. Oma vastuargumentatsioonis rõhutasime sotsiaalsete töötajate konkurentsieelise kadumist, ühiskondlikku sotsiaalsete töökohtade alavääristamist, mis on inimväärikuse kontekstis kindlasti negatiivse mõjuga. Need argumendid jäid sisulise vastukajata.

Rõhutame veelkord - inimväärikus ei seisne tööl käimises ja seda ei saa mõõta rahas. Lisaks sellele tuleb sotsiaalsete töökohtade loomist vaadelda laiemalt, arvestades kõiki sotsiaalseid ja majanduslikke (sealhulgas vajaliku rahalise kulutuse) aspekte.

2. Sotsiaalsete töökohtade loomine on ebaefektiivne meede nii tööpuuduse vähendamiseks kui ka töötu abistamiseks.

Kokkuvõtlikult oleme seisukohal, et sotsiaalsete töökohtade loomine on ebaefektiivne tööturumeede ning selle asemel tuleb eelistada muid meetmeid. Sotsiaalne töökoht on riigile (kohalikule omavalitsusüksusele) kulukas ja tekitab sotsiaalseid pingeid. Pigem tuleb panustada ettevõtlusse, olemasolevate alaliste töökohtade säilitamisse ja uute loomisse.

Sotsiaalne töökoht ei aita ka töötut, kuivõrd seab ohtu tema konkurentsivõime ja teeb temast ajutise töötu asemel alatise töötu.

Oluline on rõhutada, et Jüri Pihli väide, et meie soovime töötutest teha heidikud, on demagoogiline - me ei ole kordagi väitnud, et töötuid ei tuleks aidata. Tuleks kindlasti, aga seda nii sotsiaalset kui ka majanduslikult efektiivsel moel, milleks ei ole sotsiaalsete töökohtade loomine.

TOIMETUSELT: Sellega on Postimees.ee viimane online-väitlus lõppenud. Täname kõiki poliitikuid ja väitlejaid vaeva eest ning lugejaid põnevate küsimuste ja kaasaelamise eest! Loodetavasti aitavad need väitlused valiku tegemisel kohalikel valimistel, pakkudes lööklausete kõrvale natuke sisulisemat lähenemist.