/nginx/o/2008/10/09/81705t1h2df2.jpg)
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 näevad eelkõige ette tähelepanu pööramist alaelalistele ja korduvkurjategijatele, samuti võitlust isikuvastase ja organiseeritud kuritegevusega.
Riik peab tähtsaimaks võitlust alaealiste ja paadunud kurjategijatega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul ei ole võimalik tegeleda korraga kõikide kuriteoliikidega ning seetõttu on välja valitud kõige olulisemad teemad, millele järgneva kaheksa aasta jooksul keskenduda.
«Eesti suurimateks väljakutseteks võitlusel kuritegevusega on alaealiste õigusrikkumised ning kõrge korduvkuritegevus,» sõnas Sööt. «Kui on võimalik ennetada alaealiste õigusrikkumisi ning korduvkuritegevust, on võimalik kogu ühiskonna turvalisust olulisel määral tõsta.»
13 protsenti kuritegudest Eestis sooritavad alaealised, igal aastal registreeritakse ca 3000 alaealiste poolt toime pandud kuritegu. «Just alaealistega tegelemine annab kõige suuremaid tulemusi kuritegevuse vastases võitluses, sest alaealisi on võimalik õigele teele suunata ning ümber kasvatada kergemini kui täiskasvanuid,» ütles Sööt.
Alaealiste kuritegevuse ennetamiseks tuleb luua riskilaste varajase tuvastamise süsteem, tegeleda koolikiusamise, koolikohustuse mittetäitmise probleemidega ning erikoolide ja alaealiste komisjonidega.
Korduvkuritegevus on samuti Eestis väga suureks probleemiks - üle 60 protsendi kinnipeetavatest ja kriminaalhooldusalustest on korduvkurjategijad. «Igal aastal vabaneb vanglatest 2000-2500 inimest ning ca 15 protsenti nendest satub sinna juba aasta jooksul tagasi,» sõnas Sööt.
Vastavalt arengusuundadele tuleb luua tugiisiku süsteem vanglast vabanenud inimestele ning pöörata enam tähelepanu nende toimetulekule. Samuti tuleks kasutada vangistuse asemel võimalikult palju alternatiivkaristusi, näiteks narkosõltuvusega kurjategijatele peaks võimaldama vangistuse alternatiivina narkoravi.
Söödi sõnul on õigusrikkumistega tegelemisel samuti oluline võitlus organiseeritud ning isikuvastaste kuritegudega. «Eelkõige on vaja vähendada majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuritegusid, samuti perevägivalda.»
Võitluses isikuvastaste kuritegudega tulebki keskenduda just perevägivalla ennetusele. «Perevägivalda ei saa pidada kindlasti kellegi eraasjaks. Lisaks ohvrite kannatusele tuleb silmas pidada ka seda, et vägivald lähisuhetes vähendab inimeste töövõimet ning toob kaasa ka suuri kulutusi meditsiini- ja sotsiaalsfäärile,» selgitas Sööt.
Isikuvastaste kuritegude ennetamiseks tuleb eelkõige arendada ohvriabi- ja varjupaigateenust ning tagada rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele isikutele.
Eelnõus rõhutatakse ka isikuvastaste kuritegude ohvrite ning tunnistajate väärika kohtlemise olulisust kriminaalmenetluses. «Riigi poolt vaadates aitab kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine tõsta õiguskaitse usaldusväärsust ning inimeste soovi riigiga koostööd teha. Näiteks praegu annab uuringu kohaselt vaid 37 protsenti elanikest teada nende vastu toime pandud kuriteost,» tõdes Sööt.
Organiseeritud kuritegevuse puhul tuleb arengusuundade järgi keskenduda kriminaaltulu konfiskeerimisega seotud meetmetele ning ühtlasi arendada suutlikkust majandus- ja korruptsioonikuritegude uurimiseks. Lisaks on oluline võidelda erinevat liiki küberkuritegevusega.
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018. Eelnõu koostamisse on kaasatud eksperte siseministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, põllumajandusministeeriumist, õiguskantsleri kantseleist, riigiprokuratuurist, Eesti kohtuekspertiisi instituudist, kodakondsus- ja migratsiooniametist, Tartu ülikoolist, sisekaitseakadeemiast, kohalikest omavalitsustest ning MTÜdest.