Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2275163t1h807a.jpg)
Ainsa eestlasena Everesti vallutanud ning sel nädalal esimese maarjamaalasena kõigi maailmajagude seitsme kõrgeima tipu võtmiseplaani teoks teinud Alar Sikk (42) soovib tulevikus hakata mägede giidiks.
Olete esimene eestlane, kes on vallutanud kõigi maailmajagude seitse kõrgemat tippu. Sellega on maailmas hakkama saanud ligi 160 inimest. Kas nende sekka kuulumine tekitab teis praegu uhkust, väsimust või hoopis tühjusetunnet?
Mingit tunnet tegelikult pole. Minu jaoks sai lihtsalt üks suur projekt läbi. Selle pärast on hea tunne.
Oli siis Kilimanjaro (seitsmes ehk viimane tipp toim) teie jaoks kerge jalutuskäik?
See oli lihtne, kerge, hästi lõbus ja läbi tehtud koos suurepärase seltskonnaga. Higi ja veri on valatud, see oli ilus lõpetus.
Mitu ampanjat üleval lahti tegite?
Ühe, ja jõime selle seltskonnaga ka ära.
Kui nüüd neid seitset tippu vaadata, siis milline oli kõige raskem?
Kõige raskem oli ikkagi Everest, aga Carstensz Pyramid järgneb talle üsna tihedalt, sest ka see oli meeletult raske.
Aga millise tipu vallutamise üle kõige enam uhkust tunnete?
Ikka Everesti üle.
Milline peab olema inimene, kes soovib mägedes edukas olla ja ellu jääda?
Peab olema rahulik ja oskama kannatada. Mägedes käimine ongi suur kannatamine. Seepärast ei sobi näiteks head sportlased alpinistideks. Alpinistid kannatavad selle nimel, et enese jaoks mägi võetud saaks, sportlased aga peavad mõtlema kogu aeg, et teistest parem olla.
Kas surmahirmu olete mägedes tundnud?
Olen küll. Han-Tengril sattusime suure katastroofi lähistele ja see oli väga õõvastav kogemus. (2004. aastal hukkus laviini all Han-Tengril 11 alpinisti, eestlaste grupil õnnestus pääseda toim.)
Teine kord oli surmahirm Gasherbrum II, kui kukkusin jääprakku. (2005. aastal kukkus Sikk Gasherbrum II vallutamise katsel kokku kolm korda, ühe jääprao sügavus oli ligikaudu 30 meetrit, Sikk jäi pidama viie meetri peal toim.)
Mis siis nüüd edasi saab? Kõik on justkui tehtud.
Ega mäed ole otsa saanud! Mägesid on veel palju ja kindlat eesmärki ei olegi. Aga sellele olen küll mõelnud, et tahaksin pakkuda gruppidele lihtsamatel mägedel giiditeenust.
Ka üheks maailma kõige raskemini vallutatavaks mäeks peetav K2 ei ahvatle?
K2 on ahvatlev, aga selleks pole praegu lihtsalt jõudu. Enne selle tipu vallutuskatsetust peab meeletult palju trenni tegema.
Kuidas riik võiks teie saavutust ära märkida?
Ma ei ole seda kõike teinud raha, au või kuulsuse nimel. Olen teinud seda enda unistuse täitmise ja ühe suure projekti lõpuleviimise pärast. See oli mulle endale väga oluline. Õnnitlusi võtan muidugi vastu!