Enamik 88st kohalikel valimistel kandideerivast riigikogu liikmest lubab tulla volikokku vaid juhul, kui teda 2011. aastal parlamenti tagasi ei valita. Vaata peibutuspartide nimekirja siit!
Peibutuspardid enne 2011. aastat volikokku ei tõtta
Politoloog Rein Taagepera loogika kohaselt paigutab see nad peibutuspartide ehk nende sekka, kes kandideerivad kohalikel valimistel peaasjalikult selleks, et erakonnale hääli koguda.
Tegelikult mahuvad tema mõistes partide sekka kõik 88 valimistel üles astuvat riigikogu liiget, sest ükski neist ei teatanud vastuseks Postimees.ee pärimisele, et talle piisab vaid pühapäeval valituks osutumisest, et riigikogu soojalt kohalt lahkuda.
Enne 2011. aastat lubas riigikogust lahkuda 9 saadikut, kuid tingimusel, et nad valitakse mõne konkreetse omavalitsuse linnapeaks, ühel puhul ka volikogu esimeheks.
Teistest eristusid veel kuus keskerakondlast, kes lubasid pärast parlamendisaadiku volituste lõppemist 2011. aastal kohalikku volikokku üle kolida ning riigikokku enam mitte pürgida.
Reeglina lubati tublilt osaleda oma Tallinna linnaosa halduskogu töös (16 saadikut), aga ka vastava linna- või vallavolikogu mõne komisjoni tegemistes (32 saadikut).
Part on part
Taagepera sõnul ei piisa aga ühestki eeltoodud pehmendavast põhjendusest selleks, et pääseda peibutuspardi tiitlist.
«Ma hõlmaksin peibutuspardina kõik need, kes valituks saamise puhul ei kavatse asuda seda tööd tegema, milleks neid valitakse - ilma tingimata, ilma viivitamata,» rääkis hiljuti samal teemal Postimehes arvamusartikli avaldanud Taagepera.
Tema sõnul mõjuks näiteks USAs ülal kirjeldatud tinglik kandideerimine upsakusena, mis kandidaadi hävitaks.
«Kujutage ette Barack Obamat ütlemas: «Aitäh, et mu presidendiks valisite, aga mul on veel paar aastat Senatis teenida. Vahepeal tehku John Biden minu asemel seda presidendivärki.» Tagandamine läheks käiku homne päev ja teostuks.»
Poliitikute seatud täiendavaid tingimusi kommenteerides meenutas ta ka, et inimesed ei saa kohalikel valimistel tegelikult linnapäid valida.
«Kui keegi ütleb, et tema volikokku valimise puhul ta asub tööle ainult siis, kui saab linnapeaks, siis on see upsakus, mis mõnel pool mujal kibedasti kätte maksaks.»
Poliitikute väidetavat soovi kandideerida Tallinna volikokku selleks, et saaks halduskogu töös osaleda, pidas Taagepera samuti küsitavaks. «Vastutusmeelne norm on, et teenitakse selles kogus, kuhu kandideeriti ja saadi valituks.»
Pardid Stenbockis ja Brüsselis
Peibutusparte jagub ka ministrite sekka - nii ei kandideeri neist vaid reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip ja kolm IRLi esindajat (Tõnis Lukas, Jaak Aaviksoo, Helir-Valdor Seeder).
Oma parteile püüavad Tallinnas hääli ka kolm värsket eurosaadikut - keskerakondlased Vilja Savisaar ja Siiri Oviir ning Kristiina Ojuland Reformierakonnast.
Politoloog Rein Toomla kutsus esmaspäevases Postimehes ilmunud arvamusloos inimesi üles hääletama lähenevatel valimistel nende poolt, kes pole peibutuspardid.
Muuhulgas tugevdab see tema sõnul nende poliitikute positsiooni, kes tegelikult - partide loobumise järel - kohalikus volikogus valijate huve teenima hakkavad.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised on sel pühapäeval, 18. oktoobril.
PEIBUTUSPARTE ON NII RIIGIKOGUS, VALITSUSES KUI EUROPARLAMENDIS
- Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerib 88 riigikogu liiget 101st.
- Peibutuspartide sekka ei mahu kuus rohelist, kolm rahvaliitlast, kaks Isamaa ja Res Publica Liidu liiget, üks sots ning parteitu Jaan Kundla.
- 13 ministrist kandideerib valimistel üheksa. Kõik nad lubavad asuda volikogu liikme kohustusi täitma vaid juhul, kui ei pääse 2011. aastal riigikokku
- Kuuest Eesti eurosaadikust pürib kohaliku omavalitsuse volikokku kolm ning enne volituste lõppemist Brüsselist tagasi kolida ei plaani neist keegi.
Allikas: Postimees.ee, erakonnad