/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2271349t1he811.jpg)
Pärnumaal Audrus paneb kohalik karusloomakasvandus veebruari alguses uksed lukku, mistõttu loomad likvideeritakse ja inimesed jäävad tööta. Koos paljude Audru kandi inimestega kaotab «töö» ka kasvanduse maskott elus hülgepoiss.
Reporter.ee: Audru hülgepoiss otsib uut kodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomakaitsja Heiki Valner rääkis Reporter.eele, et Audru karusloomakasvanduse juht lubas umbes 300 kilogrammi kaaluvat hüljest mitte maha lasta.
«Ilmselt me valime ikkagi kõige raskema tee ja proovime teda poole aasta pärast merre tagasi lasta,» rääkis Valner. «Eestis ju tegelikult ei ole ühtegi basseini, kuhu teda panna.»
Ökoloog Mart Jüssi sõnul on kõige tähtsam aru saada, kas hüljes nimega Poiss oskab iseseisvalt toituda.
«See on üks looduses ellujäämise vaieldamatuid aluseid,» selgitas Jüssi. «Teine asi on muidugi see, et kuna ta pole oma liigikaaslasi aastaid näinud, siis me ei tea, kas ta üldse saab hakkama selles maailmas.»
Jüssi ei taha välistada võimalust, et Poiss jääb ikkagi inimeste juurde.
Audru karusloomakasvanduse juht Ragner Matsalu kardab, et see hüljes ei ole suuteline meres enda toidulaua eest hoolitsema.
«Ta on siin inimestega nii ära harjunud ja ta on nii sõbralik, et ma kardan, et ta hakkab otsima inimestega kontakte,» ütles Matsalu. «See võib talle suhteliselt kehvasti lõppeda.»
Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal rääkis Reporter.eele, et loomaaed ei saa ruumipuudusel hüljeste põhikarja suurendada.
Loomakaitsja Heiki Valneri sõnul võiks mõni linn äkki Poisi enda hoole alla võtta. Hülge vastu huvi näidanud Paide linn.
Ragner Matsalu on olnud ühenduses ka mitmete välisriikide loomaaedade esindajatega ning jaapanlastel on soov viia hüljes isegi Hiina loomaaeda, kuid selle plaani realiseerimine on vahemaa tõttu praktiliselt võimatu.