Riik teeb Uluotsa matustest saladuse

Õigusteadlane ja riigimees Jüri Uluots 1930. aastatel. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Riigikantselei keeldub avaldamast infot endise peaministri Jüri Uluotsa ümbermatmise kohta, viidates perekonnaelu puutumatusele, kuigi Uluots on juba 63 aastat surnud ja teadaolevalt pole elus ka kedagi ta omastest.

Riigikantselei peab Rootsi maetud Eesti viimase okupatsioonieelse peaministri Jüri Uluotsa ümbermatmiseks läbirääkimisi Stockholmi kalmistuadministratsiooniga.

Postimehe teabenõude peale aga keeldus riigikantselei kirjavahetust avaldamast, viidates Uluotsa perekonnaelu puutumatusele.

Jüri Uluots suri juba aastal 1945, tema pojal, kes läks manalateele mõne aasta eest, lapsi ei olnud; surnud on ka Uluotsa naine ja teadaolevalt pole elus ainsatki tema lähisugulast, ent riigikantselei infonõuniku Sten Hanssoni sõnul ei takista see tema perekonnaelu puutumatuse kaitsmist.

«Inimese surm ei tähenda, et eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid poleks olemas,» teatas Hansson. Samas kinnitas ta, et riik on valmis Uluotsa ümber matma.

Häda bürokraatiaga

Kuna pole enam alles jäänud ainsatki inimest, kes Uluotsa Stockholmi metsakalmistul asuva haua eest hoolitseks, siis ähvardab seda ülematmine. See ongi põhjus, miks riik on valmis põrmu Eestisse kõigi auavaldustega ümber matma. Takistuseks on aga osutunud Rootsi bürokraatia.

Pooleteise aasta eest maeti ümber endine riigivanem August Rei abikaasa Theresega, ent nemad olid tuhastatud ja seetõttu läks nende ümbermatmine lihtsalt.

Uluots on aga tuhastamata ja rootslased pole seesuguste ümbermatmistega kuigivõrd harjunud, nii et selleks tuleb saada luba kõikvõimalikelt Rootsi ametiasutustelt.

Eesti Vabariigi konsul Stockholmis Sven Tölp nentis, et ümbermatmisega seotud paberimajandus võtab lihtsalt aega. «Probleem ongi see, et Jüri Uluotsast ei ole maha jäänud ühtegi sugulast, muid probleeme ei ole,» ütles Tölp.

Haudade kaardistamine

Kuna läbirääkimised rootslastega alles käivad, pole veel ka teada, millal Uluots ümber maetakse ja kas see üldse toimub.

Samas ei pruugi Uluots jääda viimaseks Eestisse ümbermaetavaks. Riik koos muinsuskaitse seltsiga kaardistab praegu välismaal asuvate tähtsate eestluse kandjate, nagu suurte riigimeeste ja kultuuritegelaste haudasid, et nende matmispaikade kohta käiva info saaks internetti üles riputada.

Praeguseks on kultuuriministeeriumi asekantsleri kultuuriväärtuste alal Anton Pärna sõnul Soomes, Rootsis ja Venemaal Peterburis tuvastatud 90 sellist hauda, ent plaanis on kaardistamistöö ära teha üle maailma.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu presidendi Küllo Arjakase sõnul on probleemid kõikjal üsna sarnased – nimelt pole paljudel maetutel enam elusolevaid sõpru ega sugulasi, kes haudade eest hoolitseksid ning seetõttu ähvardab neid ülematmine, eriti kuna mitmel pool peavad omaksed raha maksma, kui ei taha, et haud üle maetaks.

Nimelt selleks, et ülematmist vältida, toodi Eestisse ka August Rei ja tema abikaasa maised jäänused.

Pärna sõnul pole mingil juhul plaanis välismaale maetud Eesti suurkujusid massiliselt ümber matma hakata, vaid kui leidub veel omakseid, kes hauda korras hoiavad, siis piirdutakse vaid haua asukoha internetti ülespanemisega.

Vajaduse korral võib riik haudade eest maksmise kohustuse ka enda peale võtta, pakkus Pärn.

Vaid sel juhul, kui haua eest pole hoolitsemas enam ühtegi inimest ja seda ähvardab ülematmine, kaalub riik inimese ümbermatmist, sest see on pikk, keeruline ja väga kallis protsess, millega ükski riigiasutus end väga hea meelega ei seoks, lausus Arjakas.

Riiklik matus

• Protokolli kohaselt maetakse Eestis riiklikult ainult presidente ja valitsuse liikmeid.

• Viimati maeti riiklikult president Lennart Meri.

• Tuntud kultuuritegelaste matuseid korraldavad vastavad loomeliidud ning valitsus pakub neile igakülgset tuge.

Ümbermatmised

2006 – August Rei

Riiklike auavaldustega maeti Tallinna Metsakalmistule ümber endise riigivanema ja Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaministri presidendi ülesannetes August Rei ja tema abikaasa Therese Rei põrm.

1999 – Alfons Rebane

Tallinna Metsakalmistule maeti umbes 400 matuselise juuresolekul kodumulda ümber 1976. aastal Saksamaal Augsburgis surnud eesti sõjamehe, kolonel Alfons Rebase põrm. Seda tehti kõige kõrgemate sõjaväeliste auavalduste saatel, kohal viibis ka kaitseväe juhataja kindral Johannes Kert. Kohal oli ka legendaarne Eesti väejuht Harald Nugiseks.

1990 – Konstantin Päts

1990. aastal toimetati Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi säilmed Buraševo erikalmistult Eestisse ja maeti sama aasta 21. oktoobril ümber Tallinna Metsakalmistule. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas.

1946 – Lydia Koidula

Johann Voldemar Jannseni tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen ehk Lydia Koidula suri 1886. aastal ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinna ja sängitati Metsakalmistule.

Jüri Uluots

• Sündis 13.01.1890

• 21.04.1938 – 12.10.1939 riigivolikogu esimees

• 12.10.1939 – 21.06.1940 peaminister

• 21.06.1940 – 09.01.1945 peaminister vabariigi presidendi ülesandeis

• Oli ka Eesti Asutava Kogu liige, I, II ja IV riigikogu liige, rahvuskogu esimese koja esimees, riigivolikogu liige, Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste sektsiooni liige

• Teda auhinnati Valgetähe teenetemärgi I klassiga (23.02.1938) ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi I järguga, oli ka Tartumaa põllumeeste kogu auesimees

• 1940–1941 varjas end

• 1944 põgenes Rootsi

• Suri 09.01.1945

• Üks tema kuulsamaid tsitaate:

Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste saar, see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid «heatahtlikult» hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima. (11.02.1934)