Pärnus avas uksed seni uhkeim keskkonnahariduskeskus

Viiendal septembril avati Pärnus seni uhkeim keskkonnahariduskeskus. Sümboolsel palgi saagimisel osalesid teiste hulgas Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eeri Tammik, Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse direktor Kaire Narva, projektijuht Merle Einola ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Foto: Talis Tobreluts

Vastavatud Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse uus hoone on keskkonnaharidust silmas pidades tähelepanuväärne nii Pärnumaal kui ka laiemalt kogu Eestis. Koos Tartuga on Pärnu nüüdsest üks neist vähestest linnadest, kus omavalitsus on leidnud võimaluse ja vajaduse jätkata aastatel 1952–1953 alguse saanud loodusmajade pidevat tegevust.

Vajadus uue, tänapäevase õppekeskkonna järele tekkis juba kümmekond aastat tagasi, kuna pea 60 aastat tegutsenud loodusmaja asus vanas puithoones, kus probleemiks oli ruuminappus ja tänapäevaste õppevahendite puudus. «Samas suurenes aina üldhariduskoolide vajadus praktilise loodusõppe järele ja erinevate sihtrühmade soov koostööks keskkonnahariduse vallas,» selgitab Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktori asetäitja, Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse projektijuht Merle Einola.

«Pärnu linnavalitsus on teinud ära suure eeltöö praeguse projekti elluviimiseks,» lisab ta. Projektiga alustati juba 2004. aastal ja raha taotlemise ajaks oli suur eeltöö juba tehtud.

«Tegevus Pärnu loodusmajas on väga mitmekülgne ja kõrgel tasemel,» tunnustab keskkonnaministeeriumi keskkonnahariduse büroo juhataja Marit Suurväli. «Loodusmajaga on seotud väga erudeeritud ja entusiastlikke juhendajaid, millest tulenevalt võib kindlalt väita, et Pärnu loodushuviharidus on praegu väga asjatundlikes kätes.»

Õnnestunud projekt

Keskkonnahariduskeskuse uus hoone valmib projekti «Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse infrastruktuuri väljaarendamine» raames, mille kogumaksumus on 4,02 miljonit eurot – sellest 3,61 miljoni euro ulatuses rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaatori Evelin Kurmiste sõnul paistab Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse uus hoone silma loodusega harmoneeruva väljanägemise ja tervikliku ning mitmekülgsete võimalustega kompleksina.

Samas ei sujunud uue hoone ehitamine tõrgeteta. «Iga algus on raske ja ka antud projekti raames on tulnud teha ehitushindade kallinemise tõttu märkimisväärseid korrektiive,» räägib Kurmiste. «Projekti elluviija on tublisti vaeva näinud ning tulemus on igati märkimisväärne,» tunnustab Pärnumaa Keskkonnahariduskeskust Kurmiste.

Valminud keskkonnahariduskeskuse uus hoone lähtub säästvast arengust ja rõhub keskkonnateadlikkusele igal sammul. «Hoone katusel paikneb 12 päikesepaneeli, mis mõeldud tarbevee eelsoojendamiseks,» kirjeldab Merle Einola. «Hoone aknad on kolmekordse klaaspaketiga ning kahekordse selektiivklaasiga. Klassiruumide ribakardinad on integreeritud klaaspakettidesse.»

Hoone tualettides kasutatav kätepesuvesi täidab klosetipoti, mis võimaldav vett teist korda kasutada. Hoone ehitusel on kasutatud looduslikke materjale, näiteks klassiruumide seintes savikrohvi. «Plaanime hakata eksponeerima uusi keskkonna- ja ökotehnoloogiaid,» räägib Einola. Teha on aga veel palju, selgitab ta.

Rõhudes koostööle

Marit Suurväli keskkonnaministeeriumist toob selle projekti puhul eeskuju väärivana välja selle, et Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kaudu seoti projektiga Pärnu linnale lisaks ka teised Pärnumaa omavalitsused. «See avardab kvaliteetsest loodusharidusest osasaamise võimalusi märkimisväärsele hulgale lastele ja noortele, mis on ühtlasi toetusmeetme üks eesmärke.» Tema sõnul aitab uus hoone märgatavalt tõsta loodusteemalise huvihariduse kvaliteeti. Koostöö on üks aspekte, mida ministeeriumi esindaja tahaks kõigile maakonnajuhtidele eeskujuks tuua. «Huvihariduse korraldamisel on otstarbekam tegutseda maakonna tasandil kui valdade piires,» ütleb Suurväli. «Igas vallas tänapäevaselt sisustatud looduskooli pidamine on üle jõu käiv ning paratamatult jääb osa lapsi lihtsalt kõigest ilma.»

Projekti raames on keskkonnahariduskeskusele ehitatud energiasäästlik hoone (B-klass) koos sinna sisse kuuluva tehnilise pargiga. Ehitatud on planetaarium-auditooriumiruum, mis võimaldab teha koolitusi ja seminare kuni 50 osalejale, korraldada astronoomia õppetunde ja vaadata tähistaeva filme.

Rajatud on ka tähetorn koos teleskoobi ja päikeseteleskoobiga. Tähetorn on mõeldud õppetundide läbiviimiseks, kus saab teha tähistaeva vaatlusi. Keskusesse on ostetud moodsad seadmed merebioloogia laborisse ja õppevahendid õppeklassidesse. Tänapäevaselt sisustatud erineva valdkonna õppeklassid võimaldavad läbi viia sisukat ja kõrgetasemelist loodusõpet.

Rohkelt moodsat tehnoloogiat

Hoones on sisustatud ka ökoköök ning rajatud avar talveaed koos kohvikuga ja kasvuhoone liigirikka, olemasoleva toataimede kollektsiooni põhjal. Talveaia funktsioon on õppetöö erinevates vormides – praktiline õpe, loengud jms.

Täielikult on uuendatud ka IT-tehnika, mis võimaldab kasutada moodsaid IT-lahendusi.

Väljaehitamisel on veel aga Pärnumaa loodust ja Pärnu lahe elustikku tutvustav püsiekspositsioon, mis läbib maja kolme korrust. Majas paikneb loodushelide kuulamise ruum ja videoruum ning kujundatud on ka kaunis hooviala, millele on olemas haljastusprojekt aia rajamiseks.

«Juba praegu on väga tugev koostöö Pärnu linna ja maakonna üldhariduskoolidega, kes käivad meie juures praktilise loodusõppe tundides,» selgitab Merle Einola. «Meie edasine huvi on lisaks huvihariduse pakkumisele ja formaalhariduse toetamisele laiendada koostööd teadusasutuste ja teiste riiklike organisatsioonidega ning osaleda erinevates riigisisestes ja rahvusvahelistes projektides või uurimustes.»

Juba toimib aga keskkonnahariduskeskusel koostöö Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudiga ning botaanikaaiaga, Eesti mereinstituudiga, Eesti loodusmuuseumiga, keskkonnainspektsiooniga, keskkonnaametiga jpt. «Osaleme ka partnerina kolm aastat kestvas Uppsala ülikooli juhitavas projektis,» täiendab Einola.

«Praeguses majandusseisus ja konkreetse projekti puhul on koostöö omavalitsuste vahel hädavajalik,» sõnab Merle Einola. «Ühiselt läbimõeldud juhtimis- ja rahastusskeemi olemasolul on võimalik rajada hästitoimiv keskkonnahariduslik võrgustik ja loodusmaja baasil luua toimiv süsteem keskkonnahariduse andmiseks Pärnumaal.»

Pärnu linna ja maakonna vahelise avatud koostöö kaudu on naise sõnul valutum ühiseid probleeme lahendada ning valdkonnasisest dubleerimist vältida.