/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/28/169827t1h449e.jpg)
Turu-uuringute ASi valimiseelset küsitlust kommenteerinud politoloogi Rein Toomlat üllatas enim, et Reformierakond on säilitanud oma senise populaarsuse ning ükski partei pole neile kannule tõusnud.
Toomla: Reformi seis on Tartus üllatavalt hea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitluse kohaselt toetab Reformierakonda kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 19 protsenti tartlastest. Teine on Keskerakond 13, kolmas sotsiaaldemokraadid 12 ning neljas IRL 10 protsendiga. Ülejäänutele küsitlus künniseületamist ei luba.
Kui volikokku pääsevad vaid neli eelmainitud erakonda, tähendaks see Reformierakonnale vaid kahekohalist langust, võrreldes nelja aasta taguse valimistulemusega (19 asemel 17 kohta).
Toomla sõnul tuleb lisaks arvestada valimissüsteemi muudatusega: praeguste reeglite kohaselt oleks oravad kogunud nelja aasta eest Tartus ühe koha vähem ehk Reformierakonna tegelik tagasilangus on veelgi väiksem.
«Need küsitlused ei räägi drastilisest langusest, isegi suurest langusest,» kommenteeris Toomla oravapartei olukorda. «Reformierakond võib olla täiesti optimistlik. Kas just ületatakse eelmise korra tulemus, aga vähemasti paistab, et sellele ei jääda märkimisväärselt alla.»
IRL üllatavalt nõrk
Toomlat üllatas ka, et Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on küsitluses alles neljas, sest Tartus peetud valimisdebattidest on jäänud mulje, et ainus, kes Reformierakonna positsiooni ohustada suudaks, on IRL.
Samas on Tartu Ülikooli politoloogi sõnul kolme partei - Keskerakonna, sotside ja IRLi - toetuste erinevus uuringu kohaselt nii väike, et arvestades võimalikku veaprotsenti, võib neid lugeda ühes augus olevaks.
«Reformierakond on veidi eest ära. Ülejäänud kolm hagijat on võrdlemisi tihedalt koos, kuid kannul veel ei ole,» iseloomustas ta olukorda.
Kui teisendada küsituse tulemused kohtadeks Tartu linnavolikogus, tähendaks see, et Reformierakond saaks 17 kohta, Keskerakond 12, sotsid 11 ja IRL 9. Nii Keskerakonnale kui sotsidele tähendaks see 4 aasta taguste tulemustega võrreldes viit lisakohta, paremjõududele kahepeale viiekohalist kaotust.
Toomla sõnul võib tartlaste mõningast nihet vasakule selgitada eelkõige majanduskriisiga ning Toompeal langetatavate otsustega.
Rahvaliit kadunud
Samamoodi põhjendas ta erakonna üleriikliku suutlikkusega asjaolu, et Rahvaliidu toetus on Tartus olematu, sest linnapoliitikas polevat Rahvaliit midagi nii saamatu.
Võimalikest koalitsioonidest Tartus pidas Toomla kõige tõenäolisemaks, et Reformierakond lööb taas käes Keskerakonnaga.
«Kõige tõenäolisem on Reformierakond pluss Keskerakond. See on vana läbiproovitud koalitsioon, kus väga tülli ei ole mindud.»
Tema sõnul on kõige vähem tõenäoline, et näiteks IRL ja Keskerakond suudaksid Reformierakonna troonilt tõukamiseks kokku leppida. Samuti on kahe parempartei Tartu tiibade vahel aastate pikkune vastasseis ning kümne aasta tagune katse kloonida toonane sotsidega sõlmitud kolmikliit Toompealt Tartusse nurjus ruttu tülide rägastikus.
Tarandi-fenomeni järellainetus?
Toomla väitel võivad eelkirjeldatud tulemused erineda natuke tegelikkusest ka seetõttu, et märkimisväärne osa tartlastest valis oma eelistuseks üksikkandidaadi.
Tartu valimistel kandideerib tõepoolest ka üks üksikkandidaat, kuid tema 6-protsendist toetust pidas politoloog utoopiaks, sest parteidega pistab rinda mitte nüüdne eurosaadik Indrek Tarand, vaid suhteliselt vähetuntud ärimees Lembit Langell.
Toomla pidas reaalseks, et osa neist üksikkandidaadi-pooldajatest jätab valikunappuse tõttu seekord valimata, teised aga toetavad IRLi, sotse, Reformierakonda või Rohelisi. Kuid kas sellest piisab, et jõuvahekordi muuta, seda Toomla ennustada ei soovinud.