Väitlejad: tark Laar hoiab laenu-ukse avatuna

Kajar Kase Foto: Sille Annuk

Postimees.ee neljanda online-väitluse omapoolses kokkuvõtvas lõppsõnas leaivad Eesti Väitlusseltsi esindajad, et Mart Laar teeks võimaliku Tallinna meerina targasti, kui hoiaks linna laenu-ukse avatuna.

Täname Mart Laari sisuka väitluse eest ja soovime edu valimistel. Kuid et endale antud roll lõpuni välja mängida, jääme kindlalt seisukohale, et Tallinn peab järgmisel aastal olema valmis laenu võtma.

Me nõustusime juba väitluse alguses, et kriisiajal on oluline jätkata majanduse toetamist riigipoolsete investeeringutega ning üks võimalus seda teha, on laenamine. Nõustusime ka selles, et tuleval aastal ootab Tallinna linna eelarvet kuni 16-protsendine vähenemine. Me näitasime ka, et hoolimata Laari väitest, et Tallinn on end «lõhki laenanud», oleks laenu saamine mõistliku intressiga täiesti võimalik.

Valitsemiskulude kärpimisest ei piisa

Meie oponent väidab, et:
- Eelarveaukude lappimiseks vajalik enam kui miljard krooni on leitav valitsemiskulude kokkuhoiuga ja tulude suurendamisega,
- Sotsiaaltoetused ja investeeringud jäävad kärbetest puutumata

Kui selline stsenaarium realiseeruks, oleks kõik väga ilus ja tõepoolest puuduks vajadus laenu võtta. Ent hoolimata meie oponendi kogemustepagasist kahekordse peaministrina me seda tõenäoliseks ei pea. Ka riigi kogemus eelarve kärpimisel näitab, et valitsemiskulude kärpimisel on piir ning kriisiolukorras ei ole ka rahanduses konservatiivselt mõtlevatest jõududest koosneval valitsusel võimalik eelarve puudujääki vältida. Ka linna finantsdirektor Katrin Kendra on nõustunud, et praeguse seisuga ootab tuleva aasta investeeringuid ees kärbe.

Sellises olukorras usume, et linnal tuleb valida kahe halva valiku vahel: täiendav laenuvõtmine või sotsiaalkulude ja investeeringute kärpimine. Meie ütleme, et kindlasti tuleks kriisi tingimustes valida laenuvõtmine. Meie arvates pole Tallinna finantsolukord võrreldes teiste euroopa riikide või linnadega sugugi nii halb, et laenu võtmine linna tulevikuvalikud ohtu seaksid.

Laenamine pole välistatud

Mis puudutab väidet, et linn lihtsalt ei saa laenu võtta, kuna see läheks vastuollu seadusega, mis keelab linnal laenata, kui tema laenukoormus ületab 60 protsenti aastastest sissetulekutest, siis formaalselt võib Laaril siinkohal õigus olla. Jõustades jäigalt 17.12.2003 (ehk Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu valitsuse ajal) vastu võetud laenupiiri, ei jää Tallinnal tõesti muud üle kui kärpida nii administratiiv-, sotsiaal- kui investeeringukulusid, kuna IRLi linnapeakandidaadi väljatoodud halduskulude kärpeplaanist üksinda ei piisa.

Meie positsioon läbi väitluse on olnud, et 60-protsendilisest laenupiirist kinnihoidmine ei ole täna mõistlik. Seda kahel põhjusel - esiteks on piirang vastu võetud ajal, kus tänaseid majandusolusid polnud võimalik prognoosida ning teiseks on piir üsna konservatiivne, nagu viidatud meie varasemates vastustes.

Tõime oma argumentides koos viidetega selgelt välja, et sisuliselt on Tallinna krediidivõime normaalne. Kahjuks Laar sisulise arutlusega sel teemal kaasa ei tulnud.

Seega - kui ühelt poolt on eelarves puudujääk ning vajadus kaasfinantseeritud arendusprojektidesse omaosaluseks raha leida ning teiselt poolt on olemas krediidivõimeline Tallinna linn, oleme jätkuvalt seisukohal, et linn peaks laenu võtma ning riik peaks omalt poolt tulema vastu ja leidma selleks linnale võimaluse kas seaduse muutmisega või muul teel.

Kokkuvõttes usume, et Mart Laar teeks targasti, kui ta hoiaks endale lahti võimaluse vajadusel laenu võtta ning tegeleks selle võimaluse loomisega ka riigi tasandil, sest see oleks kahest halvast valikust siiski parem.