Meningiit võttis Pärnu koolitüdrukult elu

Pärnu haiglas suri täna öösel ohtlikku nakkusesse 15-aastane koolitüdruk. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

15-aastasele Pärnu koolitüdrukule jäi esmaspäevane koolipäev viimaseks, sest kiirabi viis vaheajal meningiiti nakatunud õpilase haiglasse, kus ta eile hommikul suri. Tema lähedased on järelevalve all.

Selle nädala alguses täitusid koolid üle Eesti taas koolivaheajalt naasnud õpilastega. Pärnu Rääma põhikooli 15-aastane tüdruk kõigi teiste seas. Ta jõudis koolirütmi uuesti sisse elada vaid kolm tundi, kui hakkas kurtma halba enesetunnet ja tugevat peavalu.

Kiirabi viis tüdruku otse koolist haiglasse, kuid paraku ei olnud ta selle õnneliku 90 protsendi seas, keda sellest nakkusest päästab õnnestub, ja eile öösel ta suri.

Pärnu Rääma põhikooli direktor Elmo Joa sõnul ei ole koolis kindlasti tegemist epideemiaga. «Kõik, nüüdseks 432 kooli õpilast, on väljaspool ohtu,» ütles Joa lootusrikkalt.

Selle haiguse peiteperiood on kaks kuni kümme päeva, kõige sagedamini 4–7 päeva ja erandina 10 päeva. Sellepärast peaksid tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul kõik haigega kokkupuutunud olema vähemalt viie päeva jooksul kooli- või perearsti järelevalve all, et uued nakkusjuhud avastataks võimalikult ruttu.

Kui nakkus õigel ajal kindlaks teha, siis on Kutsari sõnul võimalik teistsugune saatus kui Pärnu tüdrukul. «Tegemist on bakteriaalse nakkusega ja antibiootikumid on selle haigustekitaja vastu olemas,» ütles ta.

«Kahjuks levib see haigus väga kiiresti ja kahjuks juhtus see seekord. Kiire leviku puhul võib haigus väga lühikese aja jooksul, lausa paari päevaga, surmaga lõppeda.»

Meningokokilise haiguse, antud juhul meningiidi ehk ajukelmepõletiku nakkusallikaks on haige inimene või muidu terve, kuid bakterit kandev inimene. Bakterid on ninas 10–25 protsendil inimestest, kes ei ole tegelikult üldse haiged, ning köhides ja aevastades levitavad nad neid ümbritseva ruumi õhku. Välistingimustes sellist mõju pole.

«Ruumides, kus inimesed ninapidi koos on, on aga nakkusoht küll,» tõdes Kutsar. «Inimene hingab selle nakkuse lihtsalt endale sisse. Loomulikult pole meil kellelgi selle haiguse vastu kellelgi immuunsust.»

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel pole alanud aastal ühtki meningokokilist nakkust registreeritud. «See tütarlaps haigestus esmaspäeval, siis kui õpilased tulid koolivaheajalt, ning lõimeperiood on täpselt nii pikk, et ta pidi haigustekitajatega vaheajal kusagil kokku puutuma,» leidis Kutsar.

Inspektsiooni töötajad üritavad selgusele jõuda, kus see nakkusallikas oli, kuid see võtab aega. Rääma põhikoolis karantiini ei kehtestata. Tüdruku lähedasematele inimestele, klassikaaslastele, sõpradele, on rakendatud antimikroobset ennetusravi ehk antud neile antibiootikume.

Kutsari sõnul on tähtsaim see, et uusi haigusjuhte ei tekiks. Arstid peaksid tüdruku lähikondseid vähemalt viie päeva jooksul jälgima, et haigusjuhte kiiresti avastada.

«Kurvale lõpule vaatamata suutsid nad õigeaegselt panna diagnoosi,» tunnustas Kutsar Pärnu nakkushaiguste arste. «90 protsendil juhtudest õigeaegne diagnoos aitab, aga see kurb kümme protsenti ripub meil alati õhus.»

Pärnu linnaarsti Ada Kraaki kinnitusel on juhtunust teavitatud ka kõiki Pärnu perearstikeskusi, kooli õpilastele ja töötajatele on tagatud psühholoogiline abi.

Meningokokknakkus

• Läinud aastal registreeriti Eestis 11 meningokokknakkust, üks nakkuse saanutest suri; 2006 esines 11 ja 2005 13 haigusjuhtu.

• Nakkuse tekitaja on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk, mis jaguneb antigeense struktuuri järgi 12 seroloogilisse rühma, neist neljale rühmale (A, B, C ja W135) on iseloomulik epideemiline levik. Millise haigustekitaja serotüübiga oli tegemist selle juhtumi puhul, selgub pärast põhjalikku laboriuuringut.

• Nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja. Meningokokknakkus on kergesti leviv piisknakkus, mis kandub edasi rääkimisel või köhimisel. Nakatumise oht suureneb pikaajalisel ja lähedasel kokkupuutel haige või pisikukandjaga.