Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu lükkab ümber väited, nagu sooviks ministeerium peletada Eestist Maardus tegutsevat õlifirmat. Tema sõnul ei ole ministeeriumil mingit huvi Hollandi päritolu Vopaki tegutsemist kuidagi kahjustada.
Kantsler: Maardu vanglal on sobiv asukoht
«Me oleme läbirääkimisi pidanud alates 2006. aastast ning kogu selle aja on firma teadlik meie plaanist rajada Maardusse uus vangla ning andnud igati põhjust uskuda, et nad arvestavad sellega,» ütles Sarapuu.
Ka ei vasta kantsleri sõnul tõele Vopaki väited, et neil puuduvad vangla kruntide osas isiklikud ärihuvid. Firma on kinnitanud detailplaneeringu vastuväidetes, et vangla ehitusel ei ole arvestatud firma laienemisplaanidega.
Vopak avaldas juba 2007. aastal soovi planeeritava vangla läheduses asuvate kruntide omandamiseks, et rajada sinna täiendavaid mahuteid naftasaaduste hoidmiseks.
Kantsleri sõnul on kummaline, et kuigi oma vastuväidetes viitab Vopak tulevase vangla naabruses asuva naftaterminali plahvatusohtlikkusele, on õlifirma kinnitanud, et tema naftamahutid ei ohusta läheduses asuvat vanglate keskhaiglat. Ka asub krunt, kus Vopak praegu tegutseb, Muuga aedlinnast 800 meetri kaugusel.
Vangla planeeringu ja ehituslaod kooskõlastas päästeamet, kes vastutab Eestis riskide hindamise eest. Detailplaneeringu koostamise käigus viidi läbi ka keskkonnamõjude hindamine. Lisaks sellele on valminud Riigi Kinnisvara ASi ja Vopaki tellitud tasakaalus riskianalüüs, mille järgi on võimalik vangla rajamine nimetatud krundile.
«Mis puudutab rajatava vangla kinnipeetavate turvalisust, siis koos päästeameti asjatundjatega oleme veendunud, et tänane Vopaki infrastruktuur ei ohusta mingil juhul vangide elu,» ütles Sarapuu. «Võimaliku tulekahju või plahvatuse mõjude eest on kinnipeetavad kaitstud betoonmüüriga.»
Kantsler mainis, et ministeerium jätkab tegutsemist usus, et vangla ja naftafirma kooseksisteerimine on võimalik.
Maardu linnavalitsus algatas vanglaala detailplaneeringu justiitsministeeriumi taotlusel 2006. aasta kevadel.