Linna olukorra muudab eriti raskeks laenupiirangute ületamine. Kärpe järel ulatub juba käesoleval aastal Tallinna laenukoormus piiriks oleva 60 protsendini, 2010. aastal on Tallinna laenuvõime sügavas miinuses. Laenude võtmisest ei maksa Tallinnal seetõttu lähiajal unistadagi.
Eelpooltoodust tuleneb, et:
1) Tallinn peab oma kulusid oluliselt kärpima.
2) Kärpida tuleb mitte investeeringuid, vaid kulutusi iseenda ülalpidamisele, s.t. valitsemiskulusid.
3) Kärpimist tuleb alustada linna propaganda-aparaadist.
VÄITLEJATE ARGUMENDID
Tallinn peaks kriisiajal kindlasti laenu võtma
1. Tallinn pole pankrotis
Mart Laar väitis, et Tallinn on ennast juba «lõhki laenanud». Me ei nõustu, Tallinna võlakoormus on erinevatel andmetel 40-55 protsenti aastaeelarvest. See ei ole üle mõistuse suur, mida tõestab ka reitinguagentuuri Moody's Tallinnale antud krediidireiting A3, mis pole riigist kiiremini kukkunud. Linn on viimase aasta jooksul laenanud Euroopa Investeeringupangalt ning emiteerinud võlakirju intressiga 3 protsenti + Euribor.
Järelikult ei peeta rahvusvaheliselt Tallinna võlakoormust liiga kõrgeks ning riigikogu rahanduskomisjoni hoiatus, millele Laar viitab, on pigem poliitilise sisuga dokument.
Põhjus, miks riik on piiranud KOVide laenuvõtmist, on koalitsiooni soov mahtuda euro saamiseks vajalike Maastrichti kriteeriumite piiresse. Meie ütleme, et kui euro eesmärgina kõrvale jätta, pole mingit põhjust, miks Tallinn laenu ei saaks võtta.
2. Kärped tabaksid investeeringuid, mida tuleb hoopis kasvatada
Nii Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra kui ka abilinnapea Taavi Aasa on tõdenud, et kui Tallinnal ei võimaldata järgmisel eelarveaastal laenata ning linnal tuleb kulusid kärpida, väheneks oluliselt väheneks just eelarve investeeringute osa. Selline stsenaarium on lühinägelik, kuna hoiab linna laenukoormust euro kasutuselevõtuks vajalikul tasemel loodavate töökohtade ja tulude arvelt.