Päevatoimetaja:
Margus Martin

Online-väitlus: Tallinn ärgu laenaku, vaid kärpigu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnapeakandidaat Mart Laar koristustöödel Patarei vangla taguses tsoonis 10.10.09.
Linnapeakandidaat Mart Laar koristustöödel Patarei vangla taguses tsoonis 10.10.09. Foto: Jelena Rudi

Postimees.ee neljandas online-väitluses üritab IRLi Tallinna meerikandidaat Mart Laar tõestada, et pealinn peaks oma eelarvet kärpima, Eesti Väitlusseltsi esindajad Margo Loor ja Kajar Kase kutsuvad aga üles laenama.

Mõlema poole avakõnedele järgneb kell 12 interaktiivne ristküsitlus, kus on võimalus sõna sekka öelda ka lugejatel. Oma küsimused Mart Laarile võib postitada selle loo kommentaariumisse.


MART LAARI ARGUMENDID
Tallinn peaks kriisi ajal kulusid kärpima mitte laenama

Kriisi ajal on majanduse ergutamine laenude abil üks võimalusi kriisist väljuda. Oluline on seejuures loomulikult end tulevikku vaadates liigselt mitte koormata ning hoolikalt jälgida, milleks laenuraha kasutatakse. Laenu võtab kriisi leevendamiseks ka Eesti riik.

Õnneks või õnnetuseks pole Tallinnal laenuvõtmine aga enam võimalik. Nii nagu mõni teinegi omavalitsus on Tallinn end «lõhki laenanud».

Kiire majanduskasvu aastatel - eelarve tasakaalus hoidmise ja reservide kogumise asemel - suurendas Tallinn kulutusi iseenda valitsemiseks ja võttis julgelt laenu. Kui tavaliselt võetakse laenu investeerimiseks, siis Tallinna eelarves on eelarve üldmahu kasvades investeeringute osakaal hoopis vähenenud.

Selline poliitika on kõike muud kui jätkusuutlik ning nii oleks probleemid olnud vältimatud ka ilma majanduskriisita. Nüüd on head ajad igal juhul läbi ja Tallinna eelarve miinusesse langenud, mis riigikogu rahanduskomisjoni hinnangul võib ulatuda 10 protsendini.

2008. aasta lõpul hoiatati linnavalitsust liigse optimismi eest, kuid hoiatusi ei kuulatud. Otse vastupidi, linn suurendas hoopis eelarvekulutusi. Seetõttu oli Tallinn juba suvel sunnitud koostama negatiivse lisaeelarve, millega senist 8,1-miljardilist eelarvet vähendati 7,34 miljardile kroonile.

Valitsemiskulude kärpimise asemel kärbiti kulutusi lasteaedadele, laste huvi- ja spordiringidele. Eriti silmatorkav oli Tallinna juhtide soov säilitada iga hinna eest kulutused viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud propaganda masinavärgile.

Järgmisel aastal väheneb linnaeelarve Tallinna enda finantsspetsialistide kinnituste kohaselt aga koguni 16 protsendi võrra - 6 miljardi kroonini.

Linna olukorra muudab eriti raskeks laenupiirangute ületamine. Kärpe järel ulatub juba käesoleval aastal Tallinna laenukoormus piiriks oleva 60 protsendini, 2010. aastal on Tallinna laenuvõime sügavas miinuses. Laenude võtmisest ei maksa Tallinnal seetõttu lähiajal unistadagi.

Eelpooltoodust tuleneb, et:

1) Tallinn peab oma kulusid oluliselt kärpima.
2) Kärpida tuleb mitte investeeringuid, vaid kulutusi iseenda ülalpidamisele, s.t. valitsemiskulusid.
3) Kärpimist tuleb alustada linna propaganda-aparaadist.


VÄITLEJATE ARGUMENDID
Tallinn peaks kriisiajal kindlasti laenu võtma

1. Tallinn pole pankrotis

Mart Laar väitis, et Tallinn on ennast juba «lõhki laenanud». Me ei nõustu, Tallinna võlakoormus on erinevatel andmetel 40-55 protsenti aastaeelarvest. See ei ole üle mõistuse suur, mida tõestab ka reitinguagentuuri Moody's Tallinnale antud krediidireiting A3, mis pole riigist kiiremini kukkunud. Linn on viimase aasta jooksul laenanud Euroopa Investeeringupangalt ning emiteerinud võlakirju intressiga 3 protsenti + Euribor.

Järelikult ei peeta rahvusvaheliselt Tallinna võlakoormust liiga kõrgeks ning riigikogu rahanduskomisjoni hoiatus, millele Laar viitab, on pigem poliitilise sisuga dokument.

Põhjus, miks riik on piiranud KOVide laenuvõtmist, on koalitsiooni soov mahtuda euro saamiseks vajalike Maastrichti kriteeriumite piiresse. Meie ütleme, et kui euro eesmärgina kõrvale jätta, pole mingit põhjust, miks Tallinn laenu ei saaks võtta.

2. Kärped tabaksid investeeringuid, mida tuleb hoopis kasvatada

Nii Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra kui ka abilinnapea Taavi Aasa on tõdenud, et kui Tallinnal ei võimaldata järgmisel eelarveaastal laenata ning linnal tuleb kulusid kärpida, väheneks oluliselt väheneks just eelarve investeeringute osa. Selline stsenaarium on lühinägelik, kuna hoiab linna laenukoormust euro kasutuselevõtuks vajalikul tasemel loodavate töökohtade ja tulude arvelt.

Jätkusuutlikum on tänases olukorras investeeringute mahtu kasvatada, seda eelkõige võimalikult suures mahus välisraha kaasamise teel. Näiteks Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine võimaldab iga investeeritud linna 1 krooni kohta tuua täiendavalt 1,45 krooni euroraha, kokku 313,3 miljonit krooni.

Käesoleval aastal oli linna eelarves investeeringuteks välisraha 120 miljonit krooni (vaid 1,63 protsenti eelarvest). Võrdluseks moodustavad 2010. aasta riigieelarves kavandatud välisvahendid 17,3 protsenti kogumahust.

Kui linnal on võimalik laenata ka 2010. aastal 500 miljonit krooni omafinantseeringu katteks, võimaldab see tuua täiendavat välisraha ca 725 miljonit krooni. Leiame, et arendusprojektide omaosaluse katteks laenu võtmine on põhjendatud.

3. Laenuraha aitab kriisiajal toime tulla

Usume, et ilma laenuta on Tallinna eelarvet tabav langus suur hoop linna majandusele. Keinsistliku majandusteooria järgi peaks riik majanduslanguse tingimustes erasektori langevat kulutamist kompenseerima. Selle loogika alusel on USA ja teised arenenud riigid pumbanud oma majandusse enam kui triljon dollarit abipakettidena, millest tehtavate investeeringute täideviimisel saavad inimesed tööd ja majandustegevus jätkub.

Majandusekspertide seisukoht on, et just abipakettide raha on maailmamajanduse taas tõusule pööranud.

Me ei kaitse Tallinna seni tehtud kulutusi, vaid ütleme, et kriisiajal tuleb majandust toetada ka laenurahaga. Nagu Laar tunnistab, teeb samamoodi ka tema erakonna valitsus, võttes 2010. aasta eelarve täitmiseks laenu nii EIB-lt kui ka Swedbankilt.

Leiame, et Tallinna plaan laenu võtta on igati põhjendatud.

Tagasi üles