Kuidas valija hääl poliitiku omavalitsuse volikokku viib

Vanem naine hääletuskastide juures. Foto: Reuters / Scanpix

Kohalikud valimised Tallinna linnas ja Vändra vallas erinevad teiste linnade-valdade omast, sest üksnes neis kahes omavalitsuses on mitu valimisringkonda. Ka tulemused selguvad seal keerulisemalt.

Pühapäeval, 18. oktoobril avanevad kell üheksa hommikul üle Eesti linnades ja valdades 632 valimisjaoskonna uksed ja jäävad avatuks kella 20ni.

Hääletada saab vähemalt 18-aastane Eesti alaline elanik, kes on tänavu 18. septembriks elukoha järgi valijate nimekirja kantud.

Tänavustel kohalikel valimistel on Eestis 1 094 625 hääleõiguslikku valijat, kellest 909 311 inimest on Eesti kodanikud, 175 528 inimest aga püsielanikest välismaalased. Euroopa Liidu teiste riikide kodanikena saab Eestis kohalikke omavalitsusi valida 9786 inimest. Valimiste korraldajaid (oma põhitöö kõrvalt) on umbes 6000 inimest.

Kus ja kuidas valida?

Eestis on ühetaolised valimised, mis tähendab, et igal valijal on võrdselt üks hääl ja iga kandidaat saab osaleda ühe volikogu valimistel.

Võrreldes paljude teiste riikidega on Eestis valimisi läbi viia suhteliselt keeruline, sest meil on kokku 13 valimisviisi, millest kohalikel valimistel on kasutusel seitse. Samas annab see igale soovijale võimaluse valimistel osaleda.

Valimisjaoskonnas saab valida valimispäeval, 18. oktoobril kell 9–20 ning eelhääletuse ajal 12.–14. oktoobril kell 12–20.

Eelhääletuse ajal saab valida nii oma koduses valimisjaoskonnas kui ka igas muus omavalitsuses selleks määratud valimisjaoskonnas. Lisaks võib valija taotleda õigust eelhääletada oma asukohas, kui selleks on mõjuv põhjus, näiteks saab paluda valimiskast haiglasse tuua. Valimispäeval on võimalik taotleda ka võimalust hääletada kodus.

E-hääletus internetis kestab kuni 14. oktoobri kella 20ni. Selle aja jooksul saab e-hääletanu ka oma otsust muuta, andes uue e-hääle, või andes hääle paberil eelhääletusel jaoskonnas. Valimispäeval 18. oktoobril aga antud e-häält muuta ei saa.

Hääletamisjaoskonnas saab valija isikut tõendava dokumendi alusel jaoskonnakomisjoni liikmelt valimissedeli. Valija läheb valimiskabiini ning kirjutab isiklikult sedelile oma ringkonna kandidaadi numbri, kelle poolt hääletab.

Kui ta rikub sedeli kogemata, võib ta saada uue, tagastades rikutud sedeli komisjonile.
Eelhääletuse ja e-hääletuse hääli hakkavad komisjonid lugema 18. oktoobri õhtul kell 19, st üks tund enne valimisjaoskondade uste sulgemist. Kui kell saab 20, võib loota online-meedia kaudu juba esimesi teateid esialgsetest tulemustest eel- ja e-hääletuse põhjal. Enne kella 20 lugemise tulemusi avaldada ei tohi. Valimispäeval antud hääli hakatakse lugema pärast kella 20.

Avatud nimekirjad

Hääli lugedes tuleb jälgida, et sedelid oleks kehtivad. Kehtetud on sedelid, mil pole kaht komisjoni pitserit, millele on kirjutatud mitu või mitte ühtki kandidaadi numbrit, millele kirjutatud numbriga kandidaati ei ole ja millele kirjutatud number on parandatud või pole loetav.

Europarlamendi valimistel oli sedelite kehtetuks või kehtivaks lugemisega palju segadust, kuid siiski oli kehtetute sedelite osakaal Euroopa võrdluses väike: näiteks Itaalias oli üle kuue protsendi kehtetuid hääli, Eestis aga ca 0,5 protsenti.

Hääled loetakse üle kaks korda. Lugemise aeg ja koht peab olema teatatud kõigile kandidaatidele vähemalt kolm päeva enne valimisi.

Kohalike valimiste süsteem on erinev kevadiste europarlamendi valimiste omast. Nimekirjad pole mitte kinnised, vaid avatud, st nimekirjas osutub valituks see kandidaat, kellel on rohkem hääli, mitte aga see, kelle parteikontorid nimestikus ettepoole on seadnud.

Valimistulemus arvestatakse välja taas d’Hondti jagajate meetodi abil. Erinevalt eelmistest kohalikest valimistest on nüüd suurte häältekogujate eeliseid vähendatud.

Volikogusse pääsuks kehtib erakonna või valimisliidu nimekirjale viie protsendi häältekünnis. Üksikkandidaat saab volikogusse, kui kogub vähemalt ühe mandaadi jagu hääli.

Mitme ringkonnaga omavalitsusi on Eestis kaks: Tallinna linn ja Vändra vald. Nendes on olemas ka ülelinnalised või -vallalised nimekirjad ning osa kohti saab jagada nn kompensatsioonimandaatide alusel. See on umbes sarnane süsteem, mis kehtib ka riigikogu valimistel.

Esialgne valimistulemus peaks üle Eesti kõikjal kokku saama 18. oktoobri keskööks.

Seitse valimisviisi valimistel
1. valimispäeval jaoskonnas
2. valimispäeval kodus
3. eelhääletamise ajal oma elukohajärgses valimisjaoskonnas
4. eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset jaoskonda, selleks määratud jaoskonnas
5. eelhääletamise ajal kinnipidamiskohas
6. eelhääletamise ajal valija asukohas: nt haiglas või hooldekodus
7. e-hääletamine internetis
Allikas: vabariigi valimiskomisjon