Maavalitsuste struktuurimuudatustega on käesoleva aasta lõpus ja uue alguses kavas koondada kuni 54 ametnikku.
Maavalitsused koondavad kuni 54 ametnikku
Maavalitsuste struktuuride ühtlustamisega tuleb siseministeeriumis koostatud eelnõu järgi alates 1. detsembrist koondada kuni 17 ametnikku, milleks kulub üle 2,5 miljoni krooni.
Kuna järgmise aasta algusest on kavas aga maavalitsuste raamatupidamine ning personali- ja palgaarvestus tsentraliseeida, siis toob see kaasa veel kuni 37 ametniku koondamise. Koondamiskuludeks arvestab siseministeerium umbes 5,6 miljonit krooni.
«Selleks, et kulusid nõutud üheksa protsendi ulatuses vähendada, tuleb paratamatult vähendada ka personalikulusid. Siinjuures on ka töökohtade arvu vähendamine paratamatu,» ütles regionaalminister Siim Kiisler siseministeeriumi pressiesindaja vahendusel BNSile. «Samas tuleb töö ikkagi ära teha ja sellepärast oleme otsustanud tsentraliseerida neid üksusi, mis ei tegele otseselt inimeste teenindamisega.»
Ministeeriumi pressiesindaja sõnul väheneb tsentraliseeritud üksuse puhul tugifunktsioonide täitmise kulu maavalitsustes aastas kuni 2,85 miljoni krooni võrra, lisaks väheneb maavalitsuste hallatavate asutuste raamatupidamise kulu kuni 1,75 miljonit krooni.
Maavalitsuste struktuuri ühtlustamine peaks eelnõu seletuskirja järgi tooma nii kokkuhoidu kui ka selgust asjaajamisse. Näiteks Harju maavalitsuses korraldab seletuskirja järgi perekonna- ja rahvastikutoiminguid perekonnaseisuosakond, Hiiu maavalitsuses registrite osakond, kuid Jõgeva maavalitsuses hoopis kantselei.
Kohati on moodustatud paari ametnikuga osakondi ja ühe ametnikuga talitusi, mida ei saa pidada optimaalseks ega säästlikuks, lisavad eelnõu autorid.
Eelnõuga on kavas kehtestada kõigis maavalitsustes ühtne struktuur, kuhu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond.
Sõltuvalt maavalitsuse suurusest või töö rohkusest võib nende kahe osakonna ja kantselei juurde moodustada ka talitusi, kuid neis peab olema vähemalt kolm ametikohta.