Septembris kahanes enim kohalike omavalitsuste usaldus

Tallinna linnavolikogu hoone. Foto: Eeva Kaun

Üks kuu enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi vähenes Turu-uuringute ASi regulaarse institutsioonide usaldusväärsuse küsitluse järgi enim kohalike omavalitsuste usaldusväärsus.

Lisaks omavalitsustele, mille usaldusväärsus kukkus võrreldes kevadsuvise ajaga 4 protsenti ning mida usaldas 60 protsenti vastanuist, vähenes 3 protsendi võrra ka ametiühingute (48 protsenti) ja kiriku (60 protsenti) usaldusväärsus, selgub Turu-uuringute ASi küsitlusest.

Eestimaalaste usaldus kohalike omavalitsuste vastu kasvas 2009. aasta mais viimase aasta kõrgeimale tasemele, mis võis Turu-uuringute ASi hinnangul olla tingitud mõttetalgute toimumisest mai alguses (sageli kohaliku omavalitsuse ruumides ning kohalike ametnike poolt läbi viidud üritus), kus elanikele anti võimalus kaasa rääkida nii kohaliku kui ka riikliku tähtsusega küsimustes. Septembriks on elanike usaldus kohalike omavalitsuste vastu taastunud tavapärasel tasemel.

Enim - ehk 6 protsendi võrra - kasvas sel perioodil presidendi (67 protsenti) ja valitsuse (42 protsenti) usaldusväärsus, 5 protsendi võrra kasvas riigikogu (37 protsenti) ja õiguskantsleri (64 protsenti) usaldus.

Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu kahanes viimaste aastate madalaimale tasemele käesoleva aasta kevadel, püsides madalal kuni juunikuuni.  Poliitilised institutsioonid sattusid nimetatud perioodil terava kriitika alla seoses eelarvekärbetest tulenevate ebapopulaarsete otsustega (suvekuudel otsus tõsta käibemaksu ning võtta vastu uus töölepinguseadus). Võrreldes 2009. aasta teise kvartaliga on kolmandas kvartalis poliitiliste institutsioonide usaldusreitingud suurenenud, kuid on jätkuvalt madalamad kui eelmise aasta lõpus.

Rahva suurima usalduse pälvisid septembris traditsiooniliselt päästeamet (96 protsenti), piirivalve (87 protsenti), politsei (82 protsenti), maksu- ja tolliamet (80 protsenti), kaitsevägi (79 protsenti) ning Eesti Pank (78 protsenti).

Vähim usaldasid inimesed traditsiooniliselt erakondi (25 protsenti), riigikogu (37 protsenti), valitsust (42 protsenti) ja peaministrit (42 protsenti).

Küsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat.