/nginx/o/2009/10/12/249438t1h9d22.jpg)
Justiitsministeerium püüab reformida kriminaalmenetluse seadustikku nii, et juba aastaid tagasi seadustesse toodud võimalus võistleva protsessi elementide ülevõtmiseks ka tegelikult tööle hakkaks. Olulise muudatusena püütakse paremini kaitsta väärkoheldud alaealisi uue trauma saamisest ning antakse võimalus nende kohtueelseid ütlusi kasutada tõenditena ka kohtus.
2004. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustikuga taheti juba menetlusse sisse tuua anglo-ameerika kohtukultuurist pärit võistleva protsessi elemente, kuid paraku ebaõnnestus see praktikas. Nüüd valitsusse saadetud reformipakett püüab seda lahendada.
Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja ütles, et võistleva menetluse keskne meetod on kindlasti ütluste deponeerimine ehk hoiustamine. «Prokurör saab juba kohtueelse menetluse käigus minna tunnistajaga kohtuniku juurde, ja ta kuulatakse kaitsja juuresolekul üle. Need ütlused on pärast kasutatavad tõendina,» kirjeldas Hirvoja.
«See on eriti oluline, kui on risk, et uurimine võtab aega, tunnistaja ei saa tervise tõttu kohtuistungile tulla või organiseeritud kuritegude puhul tekkiva kahtlusega, et tunnistajat võidakse mõjutada,» lisas Hirvoja.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ning menetluse talituse juhataja Heili Sepp lisas, et praegu on olukord selline, et kui tunnistaja kohtuistungil antavad ütlused erinevad tema kohtueelses menetluses antud ütlustest, siis ei saa kohus tihti varasemaid ütlusi arvestada. «Selle tulemusel võib juhtuda, et varem põhjaliku tunnistuse andnud isik «unustab» äkki istungi ajal kõik sündmusega seonduva ning kohtul pole mingit võimalust tema varasemaid tunnistusi arvesse võtta,» sõnas ta.
«See tähendab, et kui tunnistaja kohtusse ei ilmu - mida paraku juhtub vägagi tihti - või on teda järsku tabanud «amneesia» ehk temaga on tõenäoliselt manipuleeritud, lähevad tõendina arvesse kohtueelses menetluses antud ütlused,» lisas Sepp.
Alaealiste õigusi kaitstakse enam
Eelnõu annab kohtule ka võimaluse jätta alla 14-aastane laps kohtusse kutsumata ja võtta tema kohtueelsed ütlused seksuaal- või perevägivallakuriteo asjas kohtumenetluses tõendiks, kui need on videosalvestatud ja kaitsjal on olnud võimalus omalt poolt küsimusi esitada.
Praegu on lapsed pidanud kohtus oma vägistaja või peksja vastu kohtus andma uuesti ütlusi ning kuude või aastate taguste sündmuste uuesti meenutamine mõjub lapsele kahtlemata väga traumeerivalt.
«Samuti võib samadel tingimustel kasutada alla 10-aastase tunnistaja ütlusi mõne muu kuriteo puhul, kui kohtulik ülekuulamine mõjuks lapsele kahjulikult,» lisas Sepp.
Kohtule jääb siiski võimalus alaealist täiendavate asjaolude kohta lisaks küsitleda, esitades talle kirjalikke küsimusi.
Samuti näeb eelnõu ette, et jõustunud kohtuotsuses ja -määruses asendatakse alaealise süüdistatava nimi ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga ja neid arvutivõrgus ei avalikustata.
Toimikute lekke vastu
Palju on juttu olnud ka enne kohtuprotsessi lekkivatest toimikutest. Selle vältimiseks hakkab prokuratuur edaspidi kaitsjale toimikust koopiat üle andes panema keelumärke peale dokumentidele, millest ei või teha rohkem koopiaid. Kahtlustatavale või süüdistatavale jääb igal juhul õigus oma kaitsja büroos toimikuga tutvumiseks.
Eelnõuga antakse kohtule ka võimalus muuta omaalgatuslikult kuriteo kvalifikatsiooni. Praegu on sageli olukord, kus isegi juhul, kui kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu vastab kuriteokoosseisule, ei saa ta teha süüdimõistvat otsust, kui ta ei nõustu prokuratuuri poolt süüdistusaktis teole antud kvalifikatsiooniga.
«Näiteks kui isikut süüdistatakse omastamises, ent kohtu hinnangul on selline tegu karistatav hoopis vargusena, ei saa kohus täna isikut süüdi mõista ei omastamises ega varguses,» sõnas Sepp. «Samasugune olukord tekib näiteks ka siis, kui kohus leiab, et kuriteole kaasaaitamises süüdistatav on tegelikult hoopis täideviija.»