/nginx/o/2009/08/25/226238t1h2e4c.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves tundis täna kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel peetud kõnes muret, et Eesti-sisest julgeolekupoliitilist debatti iseloomustab aeg-ajalt põhjendamatu dramaatilisus ja äärmustesse kandumine.
President Ilves: elame ajaloo kõige turvalisemat etappi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliste arvamuste kohaselt asub Eesti geopoliitiliselt halvas kohas ja on pealegi nii väike, et tõsise kriisi saabudes ei tule meile keegi appi.
«Esiteks on selge, et selline tees on kahjulik psühholoogiliselt. Heidutus toimib ainult siis, kui sellesse usutakse. Ning artikkel 5 ja laiemalt NATO heidutus on olnud nüüd juba kuue aastakümne jooksul nii edukas just seetõttu, et sellesse usutakse,» kõneles riigipea.
«Teiseks, Eesti, nagu ka Läti ja Leedu, pole tänapäevase sõjatehnika juures kindlasti raskemini kaitstavad kui Külma sõja ajal näiteks Lääne-Berliin või Põhja-Norra,» ütles president Ilves, meenutades nii Eesti kuulumist NATO-sse, alliansi õhuturbe missiooni Balti taevas kui ka Tallinnas avatud NATO küberkaitsekeskust.
«Seda on päris palju. Tõenäoliselt nii palju, et võime uskuda, et ehk elame rahvusena julgeoleku seisukohalt oma ajaloo kõige turvalisemat etappi. Ja kindlasti nii palju, et konstantseks närvilisuseks pole põhjust,» rõhutas riigipea.
President Ilvese sõnul ei tähenda see kõik aga, nagu me ei peaks oma julgeoleku kindlustamisega tegelema iga päev - järjekindlalt, targalt ja süsteemselt, vajadusel sõlmides kompromisse ja vajadusel olles ka jäik, kuni konsensuse blokeerimiseni, kui mängus on oma fundamentaalsed huvid.
Venemaaga peab avatult suhtlema
President Ilvese kinnitusel on Venemaa naabrid huvitatud sellest, et suhted oleksid sõbralikud ja vastastikku kasutoovad.
«Samas, arvestades Venemaa viimaste aastate tegevust (näiteks agressioon Gruusias, gaasisõjad Ukraina ja mitme teise naabriga, või ka juba mainitud äsja lõppenud suurõppused Venemaa läänepiiril Norrast Poolani), ei ole põhjust reset-poliitika edukuse suhtes ka liiga optimistlik olla,» sõnas riigipea.
«Lääs, kaasa arvatud Eesti, peab Venemaaga suhtlemisel olema sõbralik, avatud ja koostööaldis, aga samas ka ühtne, järjekindel ja aus. Kui miski, siis vaid see võib anda soovitud tulemuse,» arvas Ilves.