:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2009/10/11/248702t1h54a6.jpg)
Viimastel kohalikel valimistel elanike suhtarvult isegi Edgar Savisaarest protsentuaalselt rohkem hääli saanud Torgu volikogu juht ihkab veel paremat tulemust.
Torgu vürst ihkab valimisrekordit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvan, et vähem hääli ei tohiks ma seekord ikka saada,» pakub Mihkel Undrest, kes on kaheksa aastat Eestimaa ühe kaugeima ääremaa volikogu juhtinud. Viimastel valimistel kogus ta pealtnäha tagasihoidlikud 35 häält, ent arvestades, et Torgus käis 2005. aastal valimas vaid 210 inimest, teeb see 16,3 protsenti valijate toetusest. Seda oli veerandi võrra rohkem kui Edgar Savisaarel Tallinnas. «Eks siin mõni hakkas jah kohe mind kohapeal Savisaarega võrdlema,» muigab Undrest.
Ta on valimisnimekirjas küll Keskerakonna esinumber, ent pigem on ta rohkem seotud Rahvaliiduga, mille endine juht Villu Reiljan Edgar Savisaarega kokkuleppe tegi ja Undrestil keskparteisse astuda lubas.
Käsib, poob ja laseb
Vähe on Eestis valdu, kus ühe mehe sõna nii palju maksab kui Undrestil Saaremaa tippu jäävas väikeses, napilt üle kolmesaja elanikuga Torgu vallas. Vabariigi algusajal seal naljaviluks välja kuulutatud Torgu kuningriik on ammu unustatud teema. Kunagise kuninga Kirill Teiteri asemel nimetatakse nüüd Torgu vürstiks hoopis volikogu juhti Undrestit.
Tema juhtimise ajal on neli vallavanemat Undrestiga tekkinud erimeelsuste tõttu ametist lahkunud. «Vallavanem ei tohi olla inimene, kes käib tööl ainult palga järel,» ütleb Undrest. «Vallavanem peab Torgu asjadele piltlikult öeldes ka öösel unes mõtlema. Mina mõtlen.»
Undrest on valla ülekaalukalt suurim tööandja. «Ainuke tõsisem tööandja,» pakub kahte kalalaeva, Mõntu sadamat, seal tegutsevat külmhoonet omav Undrest. Kui lisada veel paar tema alluvuses töötavat metsameest, teeb see tööliste koguarvuks ligi nelikümmend. Üle kolmesaja elanikuga vallas, kus suur osa elanikest juba pensionieas, on see kõva sõna.
Nii julgebki valda enda arvutuste kohaselt umbes nelikümmend miljonit krooni investeerinud Undrest kodukandis piltlikult öeldes kästa, puua ja lasta. Sest võim on tema käes. Mis sest, et opositsioon meest oma erahuvide teenimises süüdistab. Ja vallale liiga suurte võlgade tekitamises.
Kuressaares sündinud ja poole ajast linnas elavat Torgu vürsti seovad Sõrve säärel laiuva vallaga seal kunagi elanud vanavanemad. Veel enne Teist maailmasõda oli Torgu Saaremaa tihedaima asutusega vald, kus elas 4500 inimest. See on üle tosina korra rohkem kui praegu, mil valla elanike arv endiselt kahaneb. Ja et Undrestil on poolsaarel oma uhke maamaja, otsustaski ta kaheksa aastat tagasi Torgu asjadele ise käe külge panna.
Et ta vallaasjade ajamise pärast palju kritiseerida saab, oskas esimestel valimistel 2002. aastal 24 häälega teiseks tulnud Undrest oodata. «No me lõpetasime ära nende metsamaadega hangeldamise, millega volikogu sisering omavahel tegeles,» väidab ta. Teise asjana lõpetas aastaid miljonärielu nautiv Undrest volikogu liikmetele palga maksmise. «Me oleme nii väikeste võimalustega vald, et seda raha läheb hoopis mujale vaja,» ütleb ta. Nii sõidutabki vald nüüd selle raha eest bussiga hoopis kohalikke pensionäre arsti vastuvõtule.
Kadus kool ja lasteaed
Kolmas ja vaat et tähtsaim asi valla elus oli kõigi vallale oluliste maanteede asfaltkatte alla saamine. Sellega saadi lõpule alles eelmisel aastal. Raha eraldamise üle otsustavatele riigiametnikele mulje jätmiseks rääkis Undrest nõusse isegi toonase maavanema, kellega koos sõideti sopase ilmaga Sõrve kruusateede olukorda uurima. «Mina siis sõitsin autoga, nii et soppa lendas kaares, ja maavanem pildistas,» muigab Undrest. Ent tulemus on käes – riik on sealsesse teedevõrku investeerinud aastatega kolmkümmend miljonit krooni.
Nüüd on vallal uued mured. «Meie elanikkond hääbub, aastas sünnib kogu valla peale üks või kaks last,» ütleb volikogu juht. Ülemöödunud aastal suleti laste vähesuse tõttu kohalik põhikool. Kümne lapsega kooli pole mõtet pidada. Mullu läks niisamuti lasteaiaga, kus jäänuks käima vaid üks laps.
«Ei usu, et ilma riigi toetuseta suudaks ükski vald enda juurde inimesi ankrusse seada,» ütleb Nõukogude ajal kümmekond aastat Kamtšatkal tuukrilaeva kaptenina töötanud Undrest.
Torgu rikkuseks võiks olla mets, mida Sõrve säär täis on. Ent metsa muutis majanduslikult kasutuks viimane maailmasõda ja Sõrves käinud ägedad lahingud. Metsast saadaval palgil on sageli sees mürsukillud, mida saekaatrid kardavad nagu vanakurat välku. «Nii et meie ainus võimalus siin on kalandus. Meri on meil mõlemal pool,» ütleb Undrest. «Siit edasi pole enam Eestis võimalik kuhugi minna. Siin ongi lõpp.»
Torgu vald
• Saare maakond, Sõrve poolsaar
• Territoorium 126,4 km2
• Elanikke 342
2002. aasta valimised
249 hääletajat
• Keskerakond 57%
• Sõrvemaa 14%
• Mõõdukad 14%
• Rahvaliit 14%
2005. aasta valimised
210 hääletajat
• Rahvaliit 71,4% (volikogu esimees Mihkel Undrest kogus ainsana
35 häälega isikumandaadi)
• Keskerakond 28,6%