Lasteaedade rahakärped ületasid hoolekogude taluvuse piiri

Lasteaedades ei jätku pärast rühmade suurendamist kõigile lastele enam kappegi. Foto: Margus Ansu

Tallinna lasteaedade hoolekogud saadavad homme linnajuhtidele ühispöördumise, milles paluvad järgmise aasta eelarvet mitte kärpida - teadaolevalt on lasteaedadele antud ülesanne saada tänavusest veel veerandi võrra vähema rahaga hakkama.

Hoolekogude pöördumine märgib, et juba praegu on pealinna lasteaiad - eeskätt lasteaedade personal ja lapsed - eelarvekärbete tõttu sattunud väga raskesse olukorda ja palub tuleval aastal lisakärpe asemel rahastust suurendada.

Postimehele teadaolevalt ühineb pöördumisega vähemalt 30 hoolekogu. Näiteks on üheks selliseks Karikakra lasteaia hoolekogu. «Meil on sellele omad täiendused-arvamused ja loodame, et need lisatakse sellele,» lisas hoolekogu juht Loit Linnupõld.

«Rühmad on lapsi täis, pole piisavalt voodeid või kappe ja nüüd nõutakse eelarvest veel 25 protsendi võrra vähendamist,» imestas Linnupõld.

Karikakra lasteaias likvideeriti kärbete tõttu võimla, selle asemele tehti rühmaruum. Möödunud aastal remonditi mitme miljoni krooni eest ujula, ent nüüd pole Linnupõllu sõnul raha, et basseini vett sisse lasta või ujumistreenerit palgata. «Liivakastis pole liiva, õpetajate koormust vähendati,» jätkas ta loetelu.

Männimudila lasteaia hoolekogu liige Liisa Pakosta ütles, et on üleskutse saanud, kuid hoolekogu koosolekut ei ole veel olnud, et seda ühiselt arutada. Omalt poolt lubas ta sellele kahe käega alla kirjutada.

Ehkki lasteaia eelarve arutamine ei käi hoolekogude kompetentsi, on Pakosta hinnangul selle algatuse põhjuseks lihtsalt lastevanemate suur mure lasteaedade keskkonna ja sealsete töötajate pärast. «Üle kriitilise piiri on läinud ükskõik millise lapsevanema taluvus nendest meetmetest, mida lasteaiad on pidanud raha kokkuhoiu nimel tarvitusele võtma,» arvas Pakosta algatuse põhjuseks.

«Nii hullu olukorda ei ole meil olnud kogu taasiseseisvumisjärgse aja jooksul,» märkis ta.

Linnupõld märkis, olukord on aasta-aastalt järjest halvemaks läinud ja kui paberi lasteaeda toomine on juba tavaliseks muutunud, siis nüüd pole lastel seal juba enam ka joonistusvahendeid või mänguasju.

Ka hoolekogudes olevad lapsevanemad teavad väga hästi, et majanduslik seis on raske, kuid lapsed on prioriteedina välja toodud juba seadustes - põhiseadus sätestab vanemate ja laste kaitse ning lastekaitse seaduses on põhimõte, et alati ja igal pool tuleb seada esikohale lapse huvid.

Töötajad sunnitud lahkuma

Pakostal on oma sõnul kõige enam kahju inimestest, kes lasteaedades töötavad. «Heaks lasteaiaõpetajaks areneb inimene pikkamööda, omandades kogemusi lastega ümberkäimiseks ja nende probleemide lahendamiseks. Kui nad on nüüd sunnitud töölt lahkuma, on see ikka väga traagiline.»

Sama leidis Linnupõld: «Linnavalitsuse sotsiaalsete töökohtade programm on ju tore, aga enne aetakse kõrgharidusega lasteaiatöötajad lasteaedadest töölt minema ja palgatakse siis bussi sõitma.»

Pakostat vihastas, et laste arvelt võetakse ära kõige suurema kamaluga, samas kui mõned valdkonnad jäävad kääridest üldse puutumata. Ta pidas selle põhjuseks, et lastega perede osakaalu valijaskonnas on nii marginaalne, et ei huvita võimul olevat erakonda.

Statistikaameti andmetel oli 2007. aasta andmetel Tallinnas leibkondi, kus kasvab alla 18-aastaseid lapsi, 48 128 ehk 25 protsenti kõigist leibkondadest, lasteaiaealiste (alla 7-aastaste) lastega peresid oli 22 757 ehk vaid 12 protsenti.

Samas märkis Pakosta, et kõigi probleemide tõstatamisel kiputakse seda pidama valimisvõitluseks. «Ent see kiri on sündinud tõesti tavaliste tallinlaste südames olevast murest, neil sai lihtsalt mõõt täis.» Linnupõld pidas samuti õigeks just täna eelarvest avatud kaartidega rääkida, sest selle tegemine on parasjagu käsil.

Pealinna haridusamet on siiani eelarves olevatest numbritest avalikkuse ees vaikinud. Haridusameti juht Andres Pajula on korduvalt öelnud, et eelarve kärpimine veerandi ulatuses ei ole kindel senikaua, kuni on volikogus kinnitatud. Samas ütleb Pajula, et ameti eesmärk on säilitada eelarve vähemalt tänavusel tasemel.