Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2255933t1h697f.jpg)
Keelatud esemete Vanglasse toimetamiseks mõeldakse välja kõikvõimalikke nippe, praegu on seal nõutud kaubaks PVA-liim, mille abil saab omastele jõulukaarte valmistada, kirjutab Risto Berendson.
«Me ei oska PVA-liimi salaja sissetoimetamisele praegu peale jõulukaartide valmistamise tõesti muud seletust leida,» räägib viimasest trendist Tallinna vangla direktor Erkki Osolainen. «Igast asjast, mida ei saa vangla kauplusest ametlikult osta, saab kinnipidamisasutuses arvestatav maksevahend.»
See aga ei tähenda, et PVAd ongi niimoodi riskides üllal eesmärgil vanglasse toimetatud. Täiesti võimalik, et seda kasutatakse vanglas mõne uimasti sünteesimisel. Ent esialgu teavad asja sisu vaid Tallinna vangla elanikud.
Eesti vanemat tüüpi vanglates on ebaseadusliku kauba sissetoimetamine probleem, millega iga päev maadeldakse. Uus Tartu vangla ja valmiv Viru vangla projekteeriti nii, et sisuliselt on keelatud esemete sissetoimetamine välistatud. Seepärast pole need asutused karistust kandvate kurjategijate seas ka populaarsed.
Levinud on ülevise
Justiitsministeeriumi karistuse täideviimise talituse juhataja Priit Posti sõnul on esiteks neis vanglates sissepääsul asjade läbivalgustamiseks mõeldud röntgeniaparaadid.
Teiseks on need ehitatud nii, et levinuim viis keelatud asju vangideni toimetada ülevise on sisuliselt mõttetu. Pakk lihtsalt ei jõua kohta, kust vangid selle võiksid kätte saada, sest nad ei pääse sinna.
Hullemad on lood Murru ja Tallinna vanglas, kus vanglate elamuplokid asuvad välismüüride lähedal, isegi vaid paarikümne meetri kaugusel. Neis vanglates loetakse ülevisete abil vanglasse sattunud ebaseaduslike asjade osakaaluks umbes 2030 protsenti.
Ülejäänu jaguneb võrdselt vangla pääsla kaudu inimeste ja autode abiga sisse veetava kauba ning kirjades ja pakkides saadetava kauba vahel.
Ülevise on olemuselt lihtne vabaduses viibiv isik üritab vangla välismüüri juurest keelatud paki lihtsalt jõuga üle müüri visata. Viskekoht peab olema hoolega valitud, sest vale trajektoor tähendab seda, et pakk läheb kaotsi.
Takistuseks võrgud
«Kui inimese käsi kas või kaks meetrit vääratab, siis Tallinna vanglas kinnipeetavad seda pakki kätte ei saa, sest see kukub valesse kohta,» räägib vanglajuht Osolainen. Veel hiljuti oli ülevise Tallinna vanglas üsna efektiivne moodus, sest enamik neist tehti kõrvalasuva autobaasi kõrvalhoone katuselt, kust oli lihtne märki tabada.
Kui vangla tõi oma kulu ja kirjadega allapoole abihoone katusel asunud soojaveetoru hooldusventiili ja võttis seetõttu maha ka katusele viinud tuletõrjeredeli, kahanes edukate ülevisete arv oluliselt, kuna vanglamüüridele paigutatud turvavõrgud nõuavad üleviskajalt väga kõrget lennutrajektoori.
Tallinna vangla kaalub ka jalutusalade kohale võrkude paigaldamist, mis need esemed kinni püüaksid. «Kuid nagu näitab Inglismaa kogemus, leiavad nutikad inimesed isegi selle vastu rohtu,» rääkis Osolainen. «Seal hakati uimastipakikesi sulatama jääkuubikutesse, mis siis võrgu peal üles sulasid ja kinnipeetavad nii selle ikka kätte said.»
Eestis pole asjad nii spetsiifiliseks veel läinud. Siin kasutatakse üleviskel veel näiteks sokke, mida linguna kaugele heita saab. Või siis patareisid, mille külge soovitud kaup kleebitakse.
Erakordsemaid juhtumeid oli kindlasti Murru vanglas, kus tulenevalt kinnipeetavate hulgast on ülevisete arv Tallinna vanglaga võrreldes keskmiselt neli korda suurem.
Murru vanglas avastati ühel päeval maast sinna lastud vibunool, mille otsa oli keeratud tühi silinder. Selline vahend on uimastite vanglasse toimetamiseks väga mugav. Rääkimata sellest, et vähegi osavam vibulaskur noole poolesaja meetri kauguselt ka vangikongi avatud aknast sisse lasta suudab.
Üleviskajate teolt tabamine on vanglatele suur peavalu. Nii näiteks on Tallinna vanglas õnnestunud sel aastal kätte saada vaid üks üleviskaja. See oli vangla endine kinnipeetav, kes ümbruses luusis ja niimoodi vangivalvurite tähelepanu äratas. Kui meest kontrollima mindi, avastati talt kott uimastitega, mida mees sobival hetkel üle müüri lootis lennutada.
Täbaramalt läks kahel mehel tänavu kevadel Murrus, kus nad püüdsid üle müüri lennutada 16 mobiiltelefoni ja nende akusid. Mehed tabati teolt, kuid paraku olid nad jõudnud enne seda koti telefonidega ära peita.
Nii toodi kohale politsei jäljekoer, kes võttis suuna ühte läheduses olevASSE hoonesse. Selgus, et üks kinnipeetuist oli sinna äsja oma ihuhädasid õiendanud. Võtnud sealt jälje üles, jõudis koer kiirelt peidupaigani, kust leiti eest 15 heleda teibiga kinni seotud mobiiltelefonide pakikest.
Mobiiltelefon on vanglas hinnaline kaup, sest võimaldab sooritada kõikvõimalikke pettuseid ja niimoodi kasu teenida. Vabaduses näiteks 1000 krooni maksev kasutatud telefon maksab vanglas juba 3500 krooni. Ülevisetest märksa riskantsem on muidugi keelatud kaupa vangla pääsla kaudu sisse toimetada. Seda tehakse mõnda autosse ehitatud peidikus või näiteks inimeste abil.
Harvad pole ju juhud, kui kinnipeetavatega kokkusaamistele tulnud omaksed ja sõbrad peidavad uimasteid OMA kehaõõnsustesse, mobiiltelefonide SIM-kaarte aluspesusse või üritavad kingataldadesse uuristatud õõnsuses tuua sisse mobiiltelefone.
Keelatud esemete sissetoomise kanalite piiramiseks kehtestati hiljuti uus kord, mille järgi ei saa külastaja enam kokkusaamistele kaasa võtta toiduaineid ega hügieenitarbeid. Kõik vajaliku annab kokkusaajatele vangla. Nüüdisaegsetes vanglates jõuab sellistele pettustele jälile röntgeniaparaat.
Vanades vanglates loodetakse rutiinsele kontrollile ja sageli saadabki neid edu. Nii näiteks õnnestus sel aastal Tallinna vanglas ära hoida põgenemiskatse, kui vanglasse saadetud pakist leiti tossude taldadesse peidetud rauasaelehed.
Miks? Sest paki saajast vang kavatses neid kasutada vanglatrellide läbisaagimiseks.
Uimastid seebi sees
See, kuidas ebaseaduslikke asju üritatakse peita vanglasse saadetud pakkidesse, on juba vanglalugude klassika.
Küll sokutatakse hügieenivahenditesse uimasteid ja alkoholi. Ühel juhul värviti piiritus isegi sinakaks, et see paistaks ka väljast ehtsa pesuloputusvahendina.
Levinud oli seepide poolitamine, nende uuristatud õõnsusesse uimastipaki peitmine ja siis uuesti seebi kokkukleepimine. Oli sellepärast, et sellest aastast on sääraste kuritegude välistamiseks vangidele hügieenitarvete ja vedelike saatmine keelatud. Kõike vajalikku peavad vangid ostma vangla ametlikust kauplusest.
Mis aga ei tähenda, et seda kõike nüüd arvukamalt vangla territooriumile sisenevate kaubaautodega teha ei üritata. Näiteks jäi vähem kui aasta tagasi praegu suletud Ämari vanglas vahele erafirma auto, kust leiti põhjaliku läbiotsimise tulemusena kuus sinna peidetud mobiiltelefoni ja pooleliitrine viinapudel.
Keelatud esemete avastamine vanglates *
2004 127
2005 269
2006 528
2007 230
(26. novembri seisuga)
* Juhtumid, mille puhul algatati kriminaalmenetlus aine või eseme vanglas ebaseadusliku üleandmise puhul