/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/08/15/221739t1hbf6d.jpg)
Politoloog Rein Toomla sõnul võib selgitada Keskerakonna toetuse kasvu asjaoluga, et vastupidiselt suvisele augustile oli septembris puhkusemeeleolu hajunud ning töö- ja masumured taas kukil.
Toomla: karm elu soosib Keskerakonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augustis toetas nimelt Postimehe tellitud ja Turu-uuringute ASi läbiviidud küsitluse kohaselt Keskerakonda 25 protsenti, septembris aga 36 protsenti KOV-valimisõiguslikest pealinlastest.
Reformierakonna populaarsus langes seevastu kolmandiku - 15 protsendilt kümnele.
Paremini ei käinud ka Isamaa ja Res Publica Liidu käsi - 11-protsendisest toetusest jäi järgi 7ne.
«Puhkusetasud olid käes, kedagi ei ähvardanud koondamine ega midagi muud negatiivset, hinnad langesid. Inimesed ei olnud siis nii raevukad valitsuserakondade peale,» otsis Toomla võimalikke selgitusi, miks augustis oli olukord paremerakondade suhtes roosilisem.
«Sügiselt tulid aga koondamisteated ja muud argisõnumid, mis andsid opositsioonierakondade šansid oma toetust taas suurendada.»
Sotsiaaldemokraadid jätkasid septembris teistega võrreldes suhteliselt stabiilselt, vahetades 7-protsendise toetuse 6se vastu.
Roheliste toetus kukkus rekordiliselt 5-lt 3le ning ülejäänud parteid 5-protsendise valimiskünnise lähedale ei küündinud.
Kui võrrelda varasemate kuudega, siis ei ole praeguses erakondade populaarsuse jaotuses Tallinnas siiski midagi üllatavat.
Näiteks poole aasta eest oli Keskerakonna toetus 37 protsenti ning Reformierakonna oma 11 ja ka sotside 8 ja Roheliste 4 olid praegusega suhteliselt võrreldavad.
Küll aga oli Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus märtsis ligi kaks korda suurem kui praegu - lausa 13 protsenti.
Siiski ei ole võimalik välja joonistada IRLile pikaajalist langustrendi, sest erakonna toetus tallinlaste seas liigub sinusoidina üles-alla.
Nii oli see märtsis 13, aprillis 6, mais 11, juunis 8, augustis taas 11 ja septembris 7 protsenti.
Toomla ei osanud selle fenomeni selgitamiseks head põhjendust tuua, pakkudes, et põhjused võivad olla erinevad ning lisades, et arvestamata ei saa jätta ka veapiiri. Kevade lõpus võis tema sõnul näiteks mõju avaldada valimiskriis.