Eesti krišnaliider haihtus pühamiljonitega

Krišnaiitide tempel. Foto: Liis Treimann

Aastaid Eesti Krišna Kogudust juhtinud Janek Rozalka kooris koguduselt väidetavalt ligi kaks miljonit krooni ja kadus Ameerikasse, paljastas tänane ETV saade «Pealtnägija».

Kaks aastat tagasi kadus üleöö Krišna Teadvuse Eesti Koguduse esimees koos ligi kahe miljoni krooniga. Afäär on koguduse lõhki ajanud, sest enamus – sealhulgas siinsete krišnade tuntuim esindaja Aarne Lauri – soovib skandaali pigem summutada.

Teised, näiteks Krišna koguduse juhatuse endine liige Argo Loopman, usuvad sama kirglikult, et pettuste peitmine on patt.

Tüli eemalviibiv peategelane on noor mees, kodanikunimega Janek Rozalka.

Kõigest 13-aastaselt krišnaiitidega liitunud tallinlane Janek, kellele gurud panid vaimseks nimeks Janaka, alustas teenimist koguduse toonases tagasihoidlikus korter-kloostris Lasnamäel.

Skandaal Ameerikas

1997. aastal suundus täisealiseks saanud Janaka vaimsetele otsingutele ja enesetäiendusele usuvendade juurde Ameerikas.

Pärast ligi aastast vaikust jahmatas Eesti krišnaiite järsku ärev kiri templist Suure Lombi taga, kus väideti, et Rozalka varastas raha ja auto.

Pealtnägija telefonitsi tabatud Rozalka versioon on, et ta võttis Ameerika koguduselt laenu ega maksnud õigel ajal tagasi, tegu oli lihtsalt arusaamatusega.

Argo Loopmani sõnul põgenes Rozalka juhtunu järel Euroopasse ning jõudis pärast seiklusi 1999. aastal tagasi Eestisse. Sel ajal oli siinsetel krišnaiitidel käsil suurprojekt – templi rajamine linnalt renditud lagunenud majja Luise tänaval. Iga abikätt tervitati ja USAs diskrediteeritud usuvend võeti oma rüppe tagasi.

Ka välismaa gurudelt patulunastuse saanud aktiivne ja hea organiseerimisvõimega krišnaiit tõusis peagi põhiasjaajajaks. 2000. aasta juulis määratigi toona 22-aastane mees ametlikult koguduse juhatuse esimeheks.

Üks Rozalka peamisi projekte oli kopsakate annetuste kogumine välismaalt. Raha laekus igast ilmakaarest, alates Šotimaast ja lõpetades Jaapaniga. Välis-krišnaiitide kõrval maksid aga templile regulaarselt ka kohalikud usklikud.

Kaks miljonit

Loopmani hinnangul kogus Rozalka kokku vähemalt kaks miljonit krooni. «Tõendatud on vähemalt kaks miljonit, mis tuli ülekannetega.» Sellele lisandusid Loopmani väitel sularahas tehtud annetused.

Annetuste sihtotstarve oli erastada templihoone. Kui selgus, et see juriidilistel põhjustel ei õnnestu, otsustas kogudus soetada korteri. Valiti välja templist 50 meetri kaugusel asuv kahetoaline, aadressil Endla 6-1. Nagu näitavad tagantjärgi päevavalgele tulnud paberid, maksis Rozalka korteri eest küll koguduse arvelt, aga kirjutas selle enda nimele. 23. detsembril 2002 sõlmitud lepingu järgi maksis korter pool miljonit krooni.

Kui tõde korteri omandi kohta välja imbus, ei põhjustanud see algul mingit paanikat, sest Loopmani sõnul usaldati Rozalkat piisavalt.

Samas olevat koguduse suurim siseoponent Argo Loopman ja Rozalka omal ajal lausa karvupidi kokku läinud, sest Loopman olevat süüdistanud Rozalkat rahavarguses.

Lahkus ootamatult Eestist

Politsei lõpetas riiu juurdluse kuriteo koosseisu leidmata, kuid varsti pärast seda, 2004. aasta oktoobris pühkiski Rozalka ootamatult kodumaa tolmu jalgelt.

Rozalka enda sõnul oli lahkumisel mitu põhjust. «Üks asi oli isiklikud põhjused. Aeg juba muutus. Ma tundsin, et ma andsin kõik neile, mis ma võin anda.»

Kui kogudus võimuvaakumist toibus ja raamatupidamist vaatas, selgus halb üllatus. President oli aastate jooksul arveldusarvelt võtnud ligi 300 000 krooni, mis oli tšekkidega katmata.

«Loomulikult ma võtsin sularahasummasid. Ma pidin maksma seda remondi eest. See kõik läks remonti,» põhjendas Rozalka.

Pühitsetud munga sõnul olid annetused tema teene ja koguduse presidendina oli tal täielik voli summadega omatahtsi talitada.

«Nüüd, 5 aastat pärast seda nad ütlevad, et see oli meie raha. Ei, kullakesed, need ei olnud teie raha! Te ei ole mitte midagi teinud, et seda raha teenida. Mitte midagi!»

Kogudus tõsteti ukse taha

Kõige halvem üllatus tabas Tallinna kogudust, kui ühel päeval enam Endla tänava korteri võti ei keeranud ning uksel oli silt Rozalka isa telefoninumbriga.

«Sellele telefonile helistades vastas Janeki isa, kes ütles, et tulge oma asjadele järgi ja see korter kuulub Janekile, et teil ei ole õigust seal olla,» kirjeldas Loopman, kuidas kogudus päeva pealt ukse taha tõsteti.

Telefoninumbri järgi otsustades Lääne-Virginia ühes kommuunis viibiv Rozalka räägib segast juttu, väites, et korter kuulus hoopis Hansa Liisingule ja Ameerikasse minnes pidi ta selle tagastama.

Loopmani sõnul on koguduse kontoväljavõttelt näha, et makstud on koguduse pangaarvelt, ning ehitusregistrist on näha, et see on algusest peale kuulunud Janek Rozalkale.

2005. aastal müüs Janeki isa Richard Rozalka poja volituse alusel korteri edasi. Uus omanik kinnitas «Pealtnägijale», et maksis Rozalkale poolteist miljonit krooni. See oli vähemalt kolm korda rohkem, kui korteri algne hind.

Loopmani sõnul ei ole kogudus saanud sellest tulust mitte midagi.

Rozalka raiub aga oma versiooni – korteri müügist saadud poolteist miljonit läks kõik Hansa Liisingule. «Mina sellest rahast ei saanud mitte midagi.»

Ostja ei tea Hansa Liisingust

«Pealtnägija» teatele, et uus ostja väitis, et sai korteri Rozalka isa käest ning Hansa Liisingut ei mainitud, Rozalka suurt midagi vastu kosta ei suutnud, nõustudes vaid väitega, et üks kahest poolest ei räägi tõtt.

Kui Rozalka musta mineviku osas langevad Tallinna krišnaiitide seisukohad üldjoontes kokku, siis edasise tegevusplaani suhtes lähevad need konflikti.

Nimelt otsustati hääletuse teel asjale ametlikku käiku mitte anda.

Loopmanni meelest ei taheta asja ajada, sest kardetakse, et kaassüüdlasi võib olla rohkem, ning see pani ka teda kirjutama prokuratuuri kuriteoteadet.

Lugu hekseldasid nii ringkonna kui riigiprokuratuur ja saate koostajad resümeerisid nende sõnumi nii: lollidelt raha ära võtmine ongi seaduslik.

Pärast «Pealtnägija» huvi hakkas ka koguduse juhatus liigutama ning kavatseb tellida audiitorilt revisjoniakti.