/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/10/06/246303t1h964f.jpg)
Juba fakt, et õpilaste varivalimised said kõige kiuste ellu viidud, näitab, et noored soovivad kuuluda ühiskonda, olles võrdne partner, mitte eestkostet vajav kontingent, leidis teadur Marti Taru Eesti Noorsoo Instituudist.
Ekspert varivalimistest: noored soovivad olla tegijad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul aitavad varivalimised kaasa üldise valimis- ja muu aktiivsuse kasvule ühiskonnas.
«Sotsiaalne-poliitiline aktiivsus on kumulatiivne. Need, kes käivad valimas, kalduvad olema aktiivsed ka teistes tegevustes,» rääkis ta varivalimiste pressikonverentsil.
«Varivalimised on võimalus suurendada kodanikuaktiivsust ühiskonnas üldiselt. Kes käib ühtedel valimistel, kaldub käima ka teistel,» viitas Taru erinevate uuringute tulemustele.
Tema sõnul võib varivalimiste traditsiooni juurdumine hakata tulevikus mõtlema valimisea langetamise 16. eluaastale.
Täna tegid Eesti Noorteühenduste Liit ja Tartu Noortevolikogu Eesti Rahvusraamatukogus teatavaks varivalimiste tulemused.
Tallinnas hääletas 384 noort ja Tartu 15 koolis 1392 varivalimisealist ehk vähemalt 14-aastast kooliõpilast.