/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2252567t1h0ac2.jpg)
Pea kõigi Eesti kõrgkoolide esindajad leppisid kokku, et hakkavad sõlmima kokkuleppeid kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse säilimise, intellektuaalse ressursi otstarbekama kasutamise ning kõrgharidusruumi korrastamise nimel.
Kõrgkoolid lubavad võidelda ühiselt eesti keele nimel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Allkirjastatud pöördumine kajastab Eesti kõrgkoolide ühist valmidust eestikeelse kõrghariduse edendamiseks ja ressursside otstarbekamaks kasutamiseks kõrgharidusruumi korrastamise teel,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Peep Sürje.
Tema sõnul on eesmärkide saavutamise eeldus ühtse kõrgharidusseaduse väljatöötamine ja rakendamine.
Samuti rõhutas Sürje sõltumatute kvaliteediekspertide appi kutsumise vajadust.
«Kõige olulisemaks näitajaks kõrgharidusruumi korrastamise protsessis saab pidada kvaliteeti,» ütles rektor Peep Sürje.
«Kvaliteedi hindamisel on vaja aga senisest enam kaasata rahvusvahelisi sõltumatuid eksperte ning jälgida, et toimuks õppekvaliteedi sisuline, mitte vormiline hindamine ja võrdlemine,» lisas ta.
Kõrgkoolide esindajad nentisid, et kõiki võimalusi kõrgkoolide ressursside ühiseks kasutuselevõtuks pole rakendatud.
Koostöö ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vahel ning moodulite avamine erinevate kõrgkoolide üliõpilastele võimaldab intellektuaalset ressurssi otstarbekamalt ja loovamalt kasutada ning õppekvaliteeti parandada, leidsid õppeasutuste esindajad.
Kõrgkoolide juhtidele teeb muret ka kõrgkoolidesse astujate ebaühtlane ettevalmistus, mis nõuaks suuremat tähelepanu osutamist gümnaasiumitaseme õppe kvaliteedile ja eesmärkidele.
Avalik-õiguslike ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja eraülikoolide rektorite nõukogude esimehed Peep Sürje, Mati Lukas ja Peeter Müürsepp andsid ühisdeklaratsioonile allkirjad eile TTÜs.