Langenud paipoiss ETV peab hakkama hambaid näitama

ETV kodulehe fragment. Foto: Postimees .ee

ETV-l pole kerged päevad. Kriitikuid on ohtralt, eesotsas kanali legendaarse esiajakirjaniku Vahur Kersnaga. Et sõnasõda liiga poriseks ei läheks, kutsus Postimees kaks ETV juhti ja kolm kogenud telepraktikut ETV-foorumlikult laua taha.

Osalejad

Priit Pullerits (väitlusjuht), Postimehe vanemtoimetaja

Hanno Tomberg, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige

Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja

Toomas Lepp, Kalev Sport peatoimetaja-peaprodutsent

Jüri Pihel, Funk & Pihel meediakonsultant

Urmas Oru, Kanal 2 peadirektor

Priit Pullerits: Mis on ETV programmi tugevus ja kus näete arenguruumi?

Heidi Pruuli: Tugevuseks pean head uudiste- ja tugevat ajakirjandusprogrammi, mille hulgast tõstan esile «Vabariigi kodanikke», «Foorumit», «Meiet», veidi vähem «Revidente», millega me päris rahul pole. Loomulikult ka paljusid haridus-, teadus- ja kultuurisaateid. Mitmekesisus on täiesti olemas. Kui hästi see välja paistab, on teine asi. Samuti on meil palju professionaale: mitmed meediamaastiku tipptegijad on meie koosseisus.

Hanno Tomberg: ETV tugevus on kindlasti suur- ja otseülekanded ning ühiskondliku debati vahendamine – see, mida kommertskanalid kahjuks ei tee.

Pruuli: Veidi paigast ära on ajakirjandusliku ja elamusprogrammi tasakaal. Ühtäkki on saanud veidi palju diskussiooni- ja stuudiosaateid. Kuna neist oli vahepeal suur puudus, siis neid käivitati korraga mitu tükki. Jääb mulje, et hästi palju on stuudios istumist, samal ajal on puudu mängulisemat materjali, ka head meelelahutust. Püüame programmi juba uuest aastast selles suunas arendada.

Tomberg: Ma ei tagane oma sõnadest, et jätkuvalt on ETV eesmärk suurendada oma vaatajaskonda heade saadete ja kvaliteetse meelelahutuse abil.

Tõepoolest, me ei saa reitingut pidada ainutähtsaks. Reiting on oluline, aga selle kõrval on oluline ka see, et peame eesti keelt ja kultuuri arendama, peame kajastama nii majanduselu kui rääkima sellest, millised on olulisemad ühiskondlikud protsessid. Peame tagama selle, et eesti keel ja rahvus säiliksid.

Jüri Pihel: Ootaksin ETV-lt kahte asja. Ühest küljest selgemat pakendamist, selgemat

saadete eristuvust – et ma vaatajana kergesti leiaksin üles selle saate, mida otsin. Ja teisest küljest: ootaksin suuremat avatust. ETV teeb võib-olla liiga palju ise keskpärast televisiooni, selle asemel et vahendada maailma tippu. Omatoodetud saade ei ole sellepärast parem, et see on omatoodetud.

Toomas Lepp: Me ei arutaks siin ETV üle, kui Pulleritsu esindatav meediakanal ei oleks

teinud palju selleks, et ETV tõsiseltvõetavust maha tõmmata. Ühelt poolt peab ETV ise enda

eest seisma. Aga ikkagi tekib mul küsimus, kuidas on Postimees ja Postimehele lähedased

ringkonnad käitunud ETVga avalikkuse ees.

ETV esindajatel on erakordselt raske käituda olukorras, kus Vahur Kersna teeb [Postimehes] avaldusi, mis viivad ETV juhid ja töötajad lausa meeleheitele.

Ma ei poolda vandenõuteooriaid, aga näen siin võitlust meediaturul ja näen kellegi soovi – tean ka, kelle soovi, aga seda välja ei ütle – vähendada ETV tõsiseltvõetavust, tema liidrirolli, ja suruda ETV marginaalsessse keskkonda, nõudes temalt järjekindlalt, nagu ütleb ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar, saateid vasakukäelistele viiuldajatele.

ETV peab võtma endale liidrirolli: tema on see, kes lahendab probleemid. Ta peab olema niivõrd tugev, et teda ei saa tõmmata kogu aeg jalgadest allapoole ja öelda, kui paha ta on. Erameedia esindajana peaksin rääkima vastupidist juttu, aga näen, et ühiskonnas on tekkinud üks halb asi – meediakokkulepe kahe suure kontserni, Eesti Meedia ja Ekspress Grupi vahel. ETV on neil risti jalus: ETV on koht, kust eesti rahvas saaks professionaalse tasakaalustatud info kätte, aga ETV-l ei lasta seda teha, sest keegi on huvitatud, et ta seda ei teeks.

Urmas Oru: Minu silmis on ETV nõrkus olnud viimastel aegadel ühes ja samas kohas. See on teatav suletus, vanapiigalik hoiak: ma ei julgegi flirtida, sest mul on tunne, et mehed tahavad

ainult ühte. Seepärast ma ei hakka üldse kellegagi suhtlema, väljapoole elama, uusi ideid vastu

võtma, pigem klammerdun oma paljude koridoridega maja sisse ning püüan iseenese tarkusest

ja teadmisest ära elada. Kõige suurem nõrkus on see, et pole juletud tunnistada, et ollakse nõrgemaks jäänud, et on muutumisvajadus. ETV otsib ikka oma naba seal nelja seina vahel, küsimata väljaspoolt, mis toimub.

Pihel: Kole raske on asetada end ühel päeval vaataja kohale ja saada aru, et vaatajale ei ole

see oluline, mida sina mõtled, kui eriline sa tahad olla. ETV osaleb lihtsalt turul vaataja vaba

aja täitmise eest nagu iga teine meelelahutus, alates arvutimängudest kuni DVD-laenutuseni.

Tal ei ole vaataja südames iseenesest a priori mingit erilist rolli, võib-olla ainult mingi nostalgia.

Tahet otseselt vaatajaga rääkida, tulla ütlema, et me oleme ka olemas, ja mitte viletsad, me oleme tugevad – seda tahtmist on väga vähe välja paista. Palju on seda, et me lihtsalt pigem

teeme [televisiooni], ja kui vaataja on loll, siis las ta vaatab Võsa Petsi, ärme meie lähme üldse

kaklema.

Pruuli: Nõustun, et teeme väga palju õigeid asju, mis on vajalikud, aga me ei mõtle sellele, kas see jõuab vaatajani või ei. Tihtipeale teiste kanalite puhul näed, isegi kui sa heli ei kuule, kuidas nad tulevad läbi ekraani su juurde ja tõmbavad sind endaga kaasa. Me tihtipeale ei mõtle, kellele saadet teeme, kas inimene on ikka kuuldel ja kas ta saab aru, mida talle püütakse rääkida.

Tomberg: Olete viidanud õigetele asjadele. ETV-l on kaks probleemi. Üks on programmi

planeerimine ja teine on turundus. Need on kaks asja, millega iga päev töötame ja mille osas

on sügisel möödalaskmisi olnud, tunnistan seda.

Pullerits: Mul on jäänud mulje, et kui ETV-l läheb hästi, siis on reiting tähtis, aga kui ei lähe hästi, siis saavad tähtsaks muud väärtused. Kuidas tegelikult lood on?

Tomberg: Reiting selle kommertsmõttes ei ole meile oluline. Me ei pea flirtima reklaamiandjaga. Meie eesmärk on pakkuda programmi, mis jõuaks paljude vaatajate südamesse – selles mõttes on reiting ka meile tähtis.

Pullerits: Kokkuvõttes teeb see ju ühe ja sama välja. Kui saatel on 200 000 vaatajat, siis tal on 200 000 vaatajat, ja pole tähtis, kas Urmas Oru juhitav kanal müüb sinna reklaami või

mitte.

Lepp: ETV saated on väga head, polegi midagi otseselt ette heita. Küsimus on ainult ühes asjas – meelelahutuses. Niipea kui ETV ütleb sõna meelelahutus, ilmuvad Postimehes, Päevalehes, Delfis doktorid, kes ütlevad: kuidas, ETV teeb meelelahutust!? ETV asi on käia põllul, riigikogus, tõsise muusika kontserdil – nagu meelelahutust ei tohiks teha. Kallid sõbrad,

televisioon ongi meelelahutus!

Ka ETV oma terviklikus tähenduses käib üldmõiste «meelelahutus» alla, nii nagu on iga ajaleht meelelahutus. Kui vaatame ükskõik mis riigi rahvustelevisiooni, olgu Yleisradiot või Itaalia RAId – meelelahutus on neis kesksel kohal.

Minu jutu iva on see, et nii kaua, kuni ETV ei tee meelelahutussaateid, nii kaua me reitingutest

rääkida ei saa. Kui Hagi Šein lõpetas 1996. aastal ETV juhtimise ja mina läksin ETVsse, siis olid need saated seal olemas. Ja ETV juhtis televisiooni vaadatavuse edetabelit, juhtis aastani 2000 või mis tahes. Keegi ei ütelnud tollal, et Reet Linna «Kuulus ja kummaline» või Maire Aunaste «Reisile sinuga » ei kõlba sinna.

«Tantsud tähtedega» pakuti kõigepealt ETV-le. [Endine ETV juhatuse esimees] Ainar Ruussaar ütles seepeale, et pole raha, see on liiga suur meelelahutus. Mis, jumal hoidku, on saates «Tantsud tähtedega» sellist, mida ETV ei saaks või ei tohiks näidata?!

Pruuli: ETV arhiivis on palju meelelahutust, mis on muutunud klassikaks. Meie probleem on, et me ei tooda seda praegu juurde. Aga luban, et meelelahutust tuleb.

Tomberg: Oleme uute meelelahutuslike formaatidega töötanud sel sügisel rohkem kui võib-olla kunagi varem. Järgmisel aastal näeme eelarveprojektides ette küllalt suurt meelelahutuse

osakaalu kasvu.

Pruuli: Meil hakkab tööle meelelahutustoimetus, mida asub juhtima Anu Välba, kellel on palju ideid. Tunnen seal uut hingamist ja tahtmist teha.

Pihel: Televisiooni on mitut liiki: on üldhuvi ehk massitelevisioon ja spetsiifilised televisioonid.

ETV-l on oht olla nende kahe piiri peal. Sellest piirist alla langeda ei tohi, aga seda ei määra, kas sul on üks või teine meelelahutussaade, vaid kaks tegurit. Esiteks, programm kui tervik.

ETV programm on sageli nii hektiline, et inimesed kaotavad selle käest ära ja kanali üldine

vaadatavus kogu aeg väheneb. Mida vähem aega inimesed veedavad sel kanalil, seda väiksem

tõenäosus on ka väga heal saatel esile pääseda. Teiseks, ajafaktor.

Poole aastaga ei juhtu midagi. Suurte telekanalite vaatamine baseerub traditsioonil, saatevõrgul, mille inimene aastate jooksul omandab. See saatevõrk organiseerib inimese päeva: ta teab, et esmaspäeval õhtul tuleb Soome MTVs hea mängufilm, sest nii on 15–20 aastat olnud. Ja isegi kui need filmid muutuvad viletsamaks ja viletsamaks, siis ega vaatamisharjumus kohe kao, ja sealt saadakse impulss sama kanalit veel vaadata.

Need kanalid, mis baseeruvad stabiilsel võrgul ja millel on ühiskonnas suur kaal, nõuavad pikaajalist ülesehitamist. Kui sa hakkad rapsima, kiiresti vahetama programmi, ei suuda sa enam terviku loogikat vaatajaile seletada. Sellistest kanalitest saavad spetsiifilised, enamasti marginaalsed kanalid, mis ei oma ühiskonnas enam tähtsust, sest nad lähevad alla selle kriitilise piiri, et neist järgmisel hommikul trollibussis räägitaks.

See on võitlus, mida ETV peab enda sees ja ka avalikkuses pidama: kas ta muutub üksikute tükkide heaks pakkujaks ja kaotab tervikuna oma tähtsuse või ta leiab inimestele arusaadava meeldiva terviku, omades kohta ühiskonnas. Praegu on oht, et ETV on viimaste aastatega kaotanud touch’i.

Tomberg: Harjumus vaadata ETVd on tegelikult vähenenud, ja see on oht kogu rahvusringhäälingule.

Pihel: Kõik, mida rahvas ETV-lt nõuab, ühte kanalisse ei mahu. Korraga ei ole võimalik teha väga spetsiifilist, tarka, kavalat üksikprogrammide pakkumist ja väga head rahvalikku tervikut. Seda ütles Hagi Šein juba 1980. aastatel, et ükski rahvuslik televisioon ei ole võimeline

kommunikeeruma rahvaga ühel kanalil, sest nõudmised, mida rahvas esitab ja mida ühiskond esitab, samuti vajadus kaardil olla, ei mahu ühte kanalisse.

Pullerits: Kas siin peitubki dilemma, mispärast me ETV programmi üle juba kümme aastat arutame ja ikka pole lõpplahendust leidnud?

Lepp: Üks-kaks publiku magnetit õhtu jooksul on ETV programmis tegelikult olemas. Küsimus on selles, et teised kanalid, eriti Kanal 2, on suutnud panna meelelahutusega endast rääkima, on pannud inimesi vaatama seda, mida nad tahavad – inimesed tahavad vaatemängu. ETV peab hakkama ennast nüüd kaitsma. Aga ETV ei jõua eales oma saadetega meelelahutuse vastu võidelda.

Oru: Me jutust jääb mulje, et ETVs pole üldse meelelahutust, nagu partei ja valitsus oleks käskinud, et jumala eest, ärge tehke seda. Aga ETVs on hulk meelelahutussaateid, alates

«Pehmetest ja karvastest», «Ohtlik lend», suurprojekt «Kaks takti ette», «Paar» supersaatejuhtidega. Paberil on need väga vinged saated. Kui paneks nad ritta ja seaks mõned Kanal 2 saated vastu, siis paberil tunduks ETV asjad suuremad, ilusamad ja uhkemad. Nüüd peab ETV ise vaatama, miks paberil on kõik ilus ja uhke, aga miks päriselus see ei realiseeru.

Tomberg: Rõhutan seda, et oleme teinud väga head satiiri ja huumoriprgorammi. Me oskame

teha head meelelahutust. See tuleb lihtsalt üles leida ja tuua ka uued formaadid juurde. Järgmisel aastal näeme hoopis teist olukorda Eesti teleturul, kui ETV tuleb välja oma teise kanaliga. Kanali arengukava on valmis, oleme selle järgi kohustatud rohkem tähelepanu pöörama muukeelsele elanikkonnale, tooma sisse rohkem noorte- ja lastesaateid ning pakkuma

mitmekesisemat kultuuriprogrammi. Oleme võtnud suuna sellele, et teine kanal järgmise aasta lõpus avada.

Pullerits: Fakt on see, et ühiskonna meediatarbimine ja meediaväljaannete rollid on viimasel

ajal väga palju muutunud. Kas ETV-le ei tundu, et olete üldistest suundumustest paar sammu maas?

Tomberg: Priit, mu iseloom on selline, mis lubaks iga päev muudatusi sisse viia. Aga nagu Jüri Pihel vihjas: ükski telekanal ei tohi hakata tõmblema, et ta muudab kava iga nädal vastavalt

sellele, mis tundub, et müüks. Ma ei taha korrata seda viga, mida tegi TV3 möödunud sügisel, tundes, et Kanal 2 hingab tugevasti kuklasse, hakkas programmi lühikese aja tagant ümber mängima. Siis kaob inimesel harjumus talle meeldivaid saateid sel ajal näha, nagu ta on harjunud.

Pruuli: Eks seda peame möönma küll, et meediamaastik muutub kiiresti, et me ei ole alati päris kursis sellega, mis toimub. Loomulikult peame tunnistama, et konkureerivad kanalid on tugeva programmiga vastas. Olen nõus, et peame suutma natuke kiiremini reageerida.

Pullerits: Mulle jääb mulje, et ETV püüab olla nagu tõsine kvaliteetleht, kus muutused tulevad

hirmus aeglaselt. ETV on justnagu kammitsetud, riskijulgust, loovust ja särtsu võiks rohkem

olla.

Pihel: Küsin nii: kus on need mehed ja naised ETVs, kes tulevad ekraanile, panevad käed

seespool vastu kineskoopi ja ütlevad, et nüüd pane käed teiselt poolt vastu ja sa tunned, kuidas, kurat, elekter tuleb mu näppude seest sinu sisse?! Vaata, seda ei ole ekraanil. Seda on

natsa puudu. Palju on räägitud, et Valdo Pant oli selline mees. Hiljuti sobrasin vanades videolintides ja leidsin Rein Karemäe, kes tuli läbi ekraani tuppa ja rääkis sinuga. Seda ei ole!

Pullerits: Tegelikult on ETVs staare ja isiksusi palju rohkem kui teistes kanalites kokku: Aarne

Rannamäe, Maire Aunaste, Anu Välba, Marko Reikop jne jne. Potentsiaal oleks ju tohutu!

Pruuli: Nad kõik teevad midagi. Aunaste vastab just sellele, et ta tuleb sulle tuppa.

Pihel: Ma ei ole ka enam poisike, aga minu jaoks on Aunaste selline, keda vaatab minu ema, kes on selgelt pensioni keskeas. Aunaste sobiks päeval kell neli hästi. Muidu on see jube hea, mida ta teeb.

Lepp: Arvan, et ETV-l ei lasta nende asjade peale keskenduda. Ma otsiks põhjusi kaugemalt

kui ainult ETV seest.

Pullerits: Ei saa olla, et ainult Postimees takistab.

Lepp: Mitte Postimehes ei ole küsimus, vaid selles, kui suur on ETV eelarve.

Pullerits: Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa on märkinud, et raha on küll.

Tomberg: Meie eelarve suurusjärk on 350 miljonit krooni, mille eest tuleb teha nii raadio kui

teleprogrammi. Me ei saa kogu aeg varjuda selle taha, et meil on liiga vähe raha programmi

tootmiseks. Meil on programmi tootmiseks piisavalt palju raha. Aga varasemad juhtkonnad ei ole nii palju programmi investeerinud, kui oleks vaja, ja neid vilju me täna nopime. Nüüd on rahvusringhäälingu juhatusel prioriteediks teleprogrammi finantseerimine.

Oru: ETV-l on kulutada sama palju raha, kui me kulutame TV3ga kokku. Programmi

rahastamise vähesusest rääkida küll ei saa.

Pullerits: Mis on see mõõdupuu, mille järgi saab väita, et ETV on hea ja teeb õiget asja, nii et enam ei peaks selliseid vestlusringe kokku kutsuma ja kõik oleksid õnnelikud?

Pruuli: Head saated. Need, millest räägitakse, mida inimesed vaatavad. Aga seda ei mõõdeta

inimeste hulkades, vaid selle järgi, kas need, kellele saated on mõeldud, peavad neist lugu. Me tajume kogu aeg, nagu Toomas rääkis, et käib organiseeritud rünnak, et see on konkurents

turul. Pidevas kaitsepositsioonis olek tõesti halvab meid ja kulutab energiat valedele asjadele.

Pihel: Teil on ETVs terve propagandaosakond, 16 inimest turunduses – pange nad tööle, mis nad passivad niisama!

Oru: Mulle on arusaamatu, et te süüdistate otsesemalt või kaudsemalt Postimeest. Kui palju

on neid inimesi, kelle töö on ühteaegu nii Postimehes kui rahvusringhäälingus: Andri Maimets, kes on teil ilmselt vaenlane number üks, Tuuli Koch, Rasmus Kagge… Kanal 2s ei tööta kaasautoritena pooltki nii palju Postimehe inimesi.

Tomberg: Oleme jõudnud sinna, et hakkame rääkima kõrvalteguritest, mis nagu takistaks

meil head programmi teha. Head programmi saab teha ikkagi vaid ETV enda sees, ja ümberkorraldused ETV juhtkonnas on heaks aluseks, et saada telemajast endast häid ideid. Toimetustepõhine struktuur peaks viima selleni, et suudame genereerida uute saadete ja formaatide ideid maja sees.

Lepp: Teletegija peab kogu aeg tundma, et kui ma homme head saadet ei tee, siis olen läinud.

Tomberg: Aga seda kahjuks ei ole juhtunud.

Lepp: Võib-olla siin ongi viga, miks programm paigas ei ole.

Pullerits: Milline peaks olema uuest aastast ETV nägu?

Tomberg: Luban, et muutusi näeb juba jaanuarist, sest meil ei ole rohkem aega antud, et atra seada. Olukorras, kus ETV vaadatavus oli oktoobris viimaste aastate kõige madalam ühe kuu lõikes, on meil vaja programmi tugevasti uuendada, ja selle nimel ka töö käib.

Pullerits: On see ka valuline protsess?

Pruuli: Ei ole. Igasugune värskendus organisatsiooni sees mõjub inimestele innustavalt. Usun, et teine kanal annab inimestele rohkem rakendust. Kõik käivad, peas palju ideid, mille tegemiseks ei jätku eetriaega ega vahendeid.

Pullerits: Nii, kõrvalseisjad, andke ETV-le viimane innustav nüke!

Oru: Oleksin väga ettevaatlik, et näha teises kanalis päästerõngast või tohutut arenguhüpet. See toob vaeva juurde ja rõõmu ilmselt natuke vähem. Sellesse ma ei usu, et see aitab ETV-l paremaks ja tublimaks saada.

Pihel: Kui sa teed kõige suuremat või väga suurt kanalit, siis ütled sina vaatajale, et see on hea saade. Kui sa enam selles positisoonis ei ole, siis ütleb vaataja sulle, et näita, mis asja sa teed, kes sa niisugune üldse oled. Nii kurb, kui see ka pole, peab ETV sellega arvestama, et nad ei ole enam eesti rahva paipoisid. Nad peavad hakkama võitlema jõuliselt oma positsiooni eest, ennast tõestama.

Lepp: Olen nõus Urmas Oruga, et uus kanal toob kaasa palju uusi muresid ja kindlasti väga palju uut kriitikat. Selles mõttes ei tasu ETV-l loota heatahtlikkusele, vaid loota tuleb enda professionaalsusele, usaldada neid inimesi, kes seal töötavad, ja võtta arvesse Ilmar Raagi märkus, et teie olete need, kes ütlevad arvamuse välja, ja te ei küsi seda teiste käest.

Pullerits: Kas ETV esindajad said siit mõne uue idee?

Pruuli: Absoluutselt. Sain tuge ja veendumust, et mõtlevale inimesele läheb ETV korda ja võib-olla meie maja sees ongi probleem see, et meid rahuldab me programm. Aga peame

nägema ka teistsuguseid inimesi, kelle huvid on erinevad, kes tahavad natuke kergemat ja lahedamat programmi saada – et me neid ära ei unustaks, ei jääks elitaarsesse või väga valitud

mõttemaailma.