/nginx/o/2009/09/27/241403t1hbb26.jpg)
Kõrghariduse kvaliteediagentuur hindab sellest sügisest kõrgkoole uudsete põhimõtete järgi. See peaks 2012. aastaks välistama võimaluse, et mõnes koolis õpetatakse tudengeid riikliku tunnustuseta õppekaval, kirjutab Alo Lõhmus ajalehes Postimees.
Akrediteerimata õppekavad kaovad kõrgharidusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni said kõrgkoolid oma õppekavasid akrediteerimiseks esitada alles siis, kui õppekavale vastu võetud tudengid olid läbinud vähemalt kaks kolmandikku kava mahust. See lõi teoreetilise (ja mõnikord ka täiesti reaalse) ohu, et kui koolil tekib kava akrediteerimisega raskusi, siis jõuavad tudengid oma lõpuaktuseni enne, kui õppekava on saanud riikliku tunnustuse.
Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen nentis, et selliseid olukordi on praktikas vahel ette tulnudki, ehkki mitte kuigi tihti. Kui lugu juhtus riiklikus rakenduskõrgkoolis või avalik-õiguslikus ülikoolis, siis jäid tudengid üldse diplomita, erakõrgkoolis aga said naid vaid kooli enda nimel välja antud paberi.
Kui kool suutis õppekava ära akrediteerida kaks aastat pärast tudengi lõpetamist, oli võimalik see vahetada riiklikult tunnustatud diplomi vastu, kuid ajavahe pikemaks venides see enam kõne alla ei tulnud.
Selliste segaduste välistamiseks on Eestis alates sellest sügisest kasutusele võetud uudne õppekavade riikliku tunnustamise süsteem. Nüüdsest ei hinnata enam eraldi üheainsa ülikooli seda või toda õppekava, vaid võetakse vaatluse alla mingi eriala - näiteks teoloogia - õpetamine kõigis koolides korraga.
«Üleminekuhindamisega tugevdab riik kontrolli õppekava üle juba enne, kui tudengid sellel õppima asuvad,» lausus Mattisen.