/nginx/o/2009/10/05/245674t1hb0e2.jpg)
Eesti kerkis ÜRO arenguprogrammi inimarengu indeksi järgi koostatud riikide edetabelis mullusega võrreldes kaks kohta. Tõusu põhjused on aga tehnilist laadi, kirjutab Argo Ideon ajalehes Postimees.
Eesti pürgib väga kõrge arenguga riikide hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuses ÜRO inimarengu indeksi edetabelis on Eesti 40. kohal, eelmise aasta koht oli 42.
Sisulist muudatust Eesti arengutasemes võrreldes mullu avaldatuga see tõus tabelis ei tähenda, ütles Postimehele Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, professor Marju Lauristin. Tegu on pigem ümberarvutusega, mida ÜROs tehakse laekuvate andmete jooksval täpsustamisel.
Samas tähendab Eesti 40. koht maailma riikide seas ikkagi seda, et meil on ainult kukesamm puudu tabeli kõige kõrgemasse ossa tõusmisest. ÜRO loeb Eestit kõrge inimarengu tasemega riigiks ning selles kategoorias edestab Eestit üksnes Pärsia lahe saareriik Bahrein.
Maailmas inimarengult 38. kohal olevat Maltat liigitab ÜRO aga juba väga kõrge inimarenguga riigiks.
Lauristini sõnul on just inimarengu tabelis kõrgeimasse riikide kategooriasse pääs Eesti järgmine ülesanne. «See on meie väljakutse, saada sellest piirist üle,» sõnas ta.