Nakkuskeskus läbis põhjaliku noorenduskuuri

Eile avati pärast kapitaalremonti Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskuse hoone.

See oli esimene tõsisem remont, mis rahvasuus Merimetsa haiglana või nakkushaiglana tuntud ligi poole sajandi vanuses haiglas tehti ning see sai teoks tänu Norra riigi rahalisele abile.

Haigla haldusjuhi Märt Kõlli sõnul on äsjaremonditud maja seestpoolt ka niisama ilus vaadata, kuid remondi olulisemad jäävad kõik seinte sisse peitu. «Esiteks said kõik palatitekorrused uue sundventilatsioonisüsteemi, haigla keldris on uus soojussõlm ja kõikidel tasanditel on kõik kommunikatsioonid uued,» loetles Kõlli.

Nakkuskeskuse juhataja dr Kai Zilmeri sõnul on nakkushaigla jaoks peale uue ventilatsiooni oluline ka see, et igas palatis on nüüd oma sanitaarsõlm - WC ja duširuum.
Samuti muutusid remondi käigus väiksemaks haigla palatid, mis on nüüd valdavalt kahekohalised. «Suured palatid tegime kaheks. Sest tavaliselt meil ei ole eriti palju ühesuguseid haigeid. Diagnoosid on erinevad ja inimesed ei taha olla suures kambas koos,» lausus Zilmer.

Selliseid suuri haiguspuhanguid, nagu vanasti, kui düsenteeria pool pioneerilaagrit korraga jalust niitis, arsti sõnul praegu enam õnneks ei esine. «On erinevad haigused erinevas ägeduse faasis ja inimesed tahavad omaette olla. Nüüd on absoluutselt igas palatis ka oma sanitaarsõlm. Varem seda ei olnud ja patsiendid pidi üle koridori WC-sse kõndima,» rääkis juhataja.

Selleks, et haigete omavahelist kokkupuutumist vältida, on palatite seinal ka kutsungisüsteem, mille abil haiged saavad õdedega palatist väljumata suhelda ning vajadusel abi paluda. «Kui inimene palatist väljub, siis ega sellest midagi hullu ei ole, aga parem on, kui patsiendid mööda maja ei liigu,» lausus Zilmer.

Tänu uuele ventilatsioonile ja eraldi tualettidele on nakkuskeskuses lõppenud ka niinimetatud haiglanakkuse juhtumid. «See tähendab et inimene tuleb ühe haigusega sisse ja saab siin teise. Näiteks toodi laps haiglasse kopsupõletikuga ja sai siin rotaviiruse infektsiooni. Varem oli selliseid juhtumeid aastas mõnikümmend, aga alates tänavu jaanuari keskpaigast, kui lasteosakonnas remont valmis sai, pole seda enam olnud,» märkis Zilmer.

Nakkuskeskuse lasteosakonna juhataja Dagmar Mägi sõnul aga juhtub praegu aeg-ajalt seda, et kõhulahtisusega haiglasse toodud lapse ümber närviliselt sahmiv ema unustab hügieenireeglid ning on järgmise päeva õhtuks nakatunud samasse haigusse, mida laps põeb. Seetõttu peavad haiglatöötajad patsientidele ja nende omastele maski või kitli kasutamise õpetamise kõrval meenutama ka vana ja head käte pesemise nippi.