Et Tallinna linnavõim koolides noorte varivalimist ei soosinud, peavad pealinna noored aktivistid sõitma nagu tõelised põrandaalused - arvuti ning valimiskastiga varustatud kuus bussi tuuritavad nelja päeva jooksul koolide ringi ümbruses, tungimata kooli territooriumile. «Nagu päris» valimisjaoskond on avatud vaid rahvusraamatukogus.
Reportaaž: varivalimised algasid tagasihoidlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Noorteühenduste Liidu tegevjuht Anni Kuller veetis tänase pärastlõuna valge bussikesega mööda pealinna sõites ja koolide kõrval varivalijaid oodates. Algus oli vaikne: kui Postimees kohale jõudis, istus Kuller, kast süles, kaubiku eesistmel ning teine noorteühenduse aktivist, Sander Soots ootas kaubiku salongis laua taga.
Ei möödunud poolt tundigi, kui saabus reipalt esimene valija - 17-aastane Mirjam Repnau, kes pärast valimistoiminguid ühtlasi ise vabatahtlikuna ürituse korraldusele appi jäi.
Protseduur ise võttis sarnaselt pärisvalimistele aega umbes paar minutit. Noor andis oma õpilaspileti, mille järgi kontrolliti tema olemasolu kesklinna õpilaste nimekirjas. Seejärel andis neiu allkirja varivalimistel osalemise vabatahtlikkuse kohta ning sai valimissedeli, kuhu kirjutas valitava kandidaadi. Kõige lõpuks pistis ta pitseri saanud kaardi ehtsasse valimiskasti.
Repnau hinnangul ei ole noored poliitilistel teemadel väga aktiivsed kaasa rääkima. Tema ise kutsus küll oma sõpru ka varivalima.
Varivalimiste eesmärk on harjutada noori ühiskonnas sõna sekka ütlema ja valimas käima, mis sest, et nende hääl veel arvesse ei lähe. Tartu noored saavad seda eilsest alates nelja päeva jooksul teha koolides, nii nagu idee autorid seda algselt planeerisid. Et Tallinna linnavõim varivalimisi aga ei soosinud ning eitav vastus saadi ka kõigilt linna suurematelt kaubanduskeskustelt, tuligi appi võtta selline hädalahendus.
Noored saavad valida täpselt samade nimekirjade alusel, mis kehtivad 18. oktoobril toimuvatel pärisvalimistelgi. Valimisringkonnaks on õpilase kooli linnaosa.
Rahvusraamatukogu: nagu päris
Kui valimisbussike meenutas pigem mõnd kampaaniabussi, siis rahvusraamatukokku püsti pandud ülelinnaline valimispunkt nägi välja päris ehe. «Mitmed täiskasvanud on käinud meilt küsimas, et kas siin on eelhääletus ja nad saaksid ära valida,» oli ka noorteühenduse liidu avalike suhete spetsialist Meelika Jürisaar rahul.
Ta rõhutas, et reklaami ei luba valimispunkti ka varivalimised ning ühegi erakonna õhupalli, pastakat või reklaami seal pole. Laudadel olnud varivalimiste buklettidesse oli küll kantud kuue parlamendierakonna valimisprogrammi tähtsamad punktid.
Poolteist tundi pärast valimispunkti avamist oli selge ülekaal valimiste korraldajatel, kes moodustasid laudade taga pika rea. Esimene valija oli just tulnud - Lasnamäe üldgümnaasiumi õpilane Marianne, kes tuli taas vabatahtlikuks varivalimistele appi. «Kindlasti tulevad kõik sõbrad ka valima, enamik on väga aktiivsed ja neile meeldivad sellised asjad.»
Tema arvates oli pärastlõunane vaikus varivalimisjaoskonnas tingitud sellest, et noorte koolitunnid polnud lihtsalt veel lõppenud.
Reformierakonna kandidaadi poolt hääletanud Marianne leidis, et kõik erakonnad on oma valimisprogrammides rohkem või vähem noortele mõelnud. Tema valis siiski varasema sümpaatia, mitte konkreetse programmi järgi. Marianne on isegi aktiivsem kui vanemad: «Isa ütles, et tema üldse seekord valima ei lähe, sest pole, kelle poolt valida. Mina utsitan teda ikka minema.»
Päeva peale 30 valijat
Päeva jooksul käis kogu Tallinna peale varivalimas 30 õpilast. «Seda on vähem, kui ootasime, aga see oli alles esimene päev. Eks me mõtleme, kuidas oleks kõige parem seda läbi viia, aga me ei taha siiski minna kooli territooriumidele noori valima «röövima», vaid ootame siiski vabatahtlikkuse alusel hääletajaid,» sõnas Kuller.
Noorte varivalimistulemused tehakse teatavaks reedel. Mõnede poliitikute vihjetega, et need tulemused kuidagi kohalike omavalitsuste valimistulemusi mõjutada püüavad, Kuller ei nõustunud. Põhjus, miks tulemused avaldatakse enne pärisvalimisi, oli lihtne: «Pärast valimistulemusi enam meie tulemused meediat ei huvitaks.»