Koolid kujundasid Kopli nägu

1931. aastal Koplisse kolinud Tallinna Tehnikumi peamajaks sai endine Vene-Balti laevatehase administratiivhoone, mis jõudis vahepeal ka elumaja rolli täita. Foto: Repro

Tallinna Tehnikumi ajaloost rääkides ei tohi unustada, et ühel ja samal ajal ning isegi ühes ja samas paigas eksisteeris kaks Tallinna Tehnikumi. Vanem, 1920. aastal kinnitatud põhikirjaga tehnikum arenes sisuliselt kõrgkooliks, mis tegutses 1936. aastani.

Samal aastal alustas Koplis tegevust Tallinna Tehnikainstituut (praegune Tallinna Tehnikaülikool). 1923–1936 lõpetas Tallinna Tehnikumi kõrgema astme 300 inseneri ja arhitekti ning alama astme 127 tehnikut.

1929. aastal moodustati Riigi Tehnikagümnaasiumist keskastme õppeasutus, mis kandis samuti Tallinna Tehnikumi nime, kuid valmistas ette tehnikuid. See õppeasutus tegutses Koplis mõned aastad koos tehnikainstituudiga.

1930. aasta lõpus andis vabariigi valitsus põhimõttelise nõusoleku Tallinna Tehnikumi üleviimiseks endisesse Vene-Balti laevatehase administratiivhoonesse. Tehnikumi üleviimine Koplisse mõjus soodsalt õppeasutusele ning ka Kopli arengule.

Tehnikumi Koplisse kolimist toetas Pikalaenu Pank, kes loovutas 800 000 kroonile hinnatud Vene-Balti laevatehase administratiivhoone poole hinnaga haridus- ja sotsiaalministeeriumile. Sellega olid välistatud paratamatud lahkhelid hoone omaniku ja rentniku vahel.

Tehnikumil läks kitsaks

Koplisse kolis tehnikum 1931. aastal. Maja oli armetus seisukorras. Kui Vene-Balti tehas tegevuse lõpetas, kohandati hoone elumajaks. Suurematesse ruumidesse ehitati laudadest vaheseinad. Kahte saali tehti pliidid ning neid hakati kasutama ühisköögina.

Aasta hiljem kolis samasse hoonesse ka 1920. aastal asutatud Tallinna Tehnikum. Huvitav on asjaolu, et uue tehnikumi direktor Enn Nurmiste sai kohakaasluse alusel ka vana Tallinna Tehnikumi direktoriks.

Nurmiste oli väga silmapaistev pedagoog, kes mängis tähtsat rolli Eesti kutsehariduse kujundamisel. Suurim tunnustus pedagoogile oli see, et Tallinna Tehnikumi nimetati kõnepruugis Nurmiste kooliks.

Nagu aeg näitas, kujunesid Nurmiste kooli lõpetanutest väga head spetsialistid. Omaaegsete tehnikumiõpilaste mälestuste järgi valitses koolis asjalik ja töine õhkkond.

1936. aastal, kui loodi Tallinna Tehnikainstituut ning sellegi asukohaks määrati Vene-Balti laevatehase peahoone, tuli tehnikumil järk-järgult koomale tõmbuda. Kui 1936. aasta algul oli tehnikumil kasulikku pinda 2700 ruutmeetrit, siis 1938. aastal 730 ruutmeetrit.

Ruumipuudusel peeti Tallinna Tehnikumi 23. aastapäevaaktus kinos Diana. Tehnikumi koomaletõmbumise üle nuriseti ajakirjanduses, asja arutas riigikogu.

Uue, Alar Kotli projekteeritud tehnikumihoone ehitus Pärnu maantee ja Liivalaia tänava nurgal algas 1939. aasta kevadel.

Samal aastal oli Tallinna Tehnikum aga sunnitud Koplist ära minema ning kolis ajutiselt uue maja naaberkrundile, Evangeeliumi Seltsi kahekorruselisse puumajja Liivalaia tänaval.

Kopli-periood oli nii insenere koolitanud Tallinna Tehnikumile (1932–1936) kui ka tehnikuid õpetanud Tallinna Tehnikumile (1931–1939) väga oluline.

Professorite küla

Paljude ärksa meelega õppejõudude ja õpilaste koondumine Vene-Balti asundusse mõjutas ka linnaosa olustikku. Tehnikumi juures tegutsesid spordiring, puhkpilliorkester, malering, laskurring ja lennuring, Kaitseliidu Kopli Malevkonna rühm ning noorkotkaste rühm.

Peale selle osalesid tehnikumi õpilased noorsoo-organisatsioonide töös.

23 õpilast osales väljaspool kooli Noorte Kotkaste üksustes ning 16 õpilast skautide organisatsioonis. Kaitseliidu Tallinna Tehnikumi rühma kuulus 1939. aastal 43 õpilast. Kooli spordiringi kuulus 1939. aastal 42 õpilast. Populaarsed olid koolisisesed korvpallivõistlused.

Tehnikumist sai alguse Tallinna purilennusport, kui 1933. aastal moodustati koolis Akadeemiline Lennuklubi.

Tugeva jälje Vene Balti tehase asunduse olustikku jättis ka 1936. aastal avatud Tallinna Tehnikainstituut. 1938. aastast kandis see õppeasutus Tallinna Tehnikaülikooli nime.

Riigivanema 1936. aasta 25. juuni dekreediga loodud tehnikakõrgkooli bilanssi anti kolm suurt maja üldpinnaga 10 344 ruutmeetrit.

Endisesse Vene-Balti laevatehase peahoonesse paigutati ehitusosakond ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. Eraldi majja kolis keemilise tehnoloogia laboratoorium. Kolmas hoone asus Bekkeri sadama juures.

1936. aasta sügisel alustas õppetööd pea 400 üliõpilast. Tehnikainstituuti tuli üle Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna, Tallinna Tehnikumi ja teiste koolide õpilasi.

Suur osa tehnikaülikooli õppejõududest ja üliõpilastest asus 1930ndate aastate teisel poolel elama kooli naabrusse, seejuures elasid paljud õppejõud endises teenijatekülas. Seetõttu nimetati Kopli pargi ümbrust rahvasuus Professorite külaks.