Luuletav õpetaja naudib oma tööd

Riita Meigas peab aasta õpetajaks valimist parimaks kiituseks tehtud töö eest. Foto: Mihkel Maripuu

Igal kevadel astub oma klassi ette Riita Meigas – üle 20 aasta ühes koolis vastu pidanud väikest kasvu ja väljapeetud matemaatikaõpetaja ning teeb luulevormis kokkuvõtte lõppenud kooliaastast. Tuleval kevadel saab Meigas luuletusse kirjutada read sellest, kuidas temast sai aasta õpetaja, kirjutab Agnes Kuus.

* Sa saad ju õppimisest ise kasu

ja elu kord annab sulle väärilise tasu

Riita Meigase esimene reaktsioon temast kirjutamisele oli ehmatus – mis nüüd mina. «Aga eks ma olen natuke eputrilla ka ja oma kooli au tuleb kaitsta,» leebus ta kiiresti.

Leplikkus on tänavu üheks aasta õpetajaks valitud Meigast äratuntava iseloomujoonena saatnud läbi elu, aga seda ei tohi segi ajada allaheitlikkusega. Plikatirtsuna võttis ta naabrilastega mängides ohjad kindlalt enda kätte. «Mängisime kooli ja mina olin alati õpetaja,» meenutas Meigas.

Õppimine Mulgimaal Karksi-Nuia koolis ainult kinnitas veendumust saada õpetajaks. Meigast tõmbas ka kirjandus, aga määravaks sai matemaatikaõpetaja soovitus. «Ilma temata ma ei oleks ehk julgenud matemaatikat õppima minna,» tunnistas ta.

1972. aastal, kohe pärast lõpetamist, astus verinoor 22-aastane õpetaja 16-aastaste noorte ette Tallinna 20. keskkoolis. «Hirm oli suur, aga õpilased olid sõbralikud, soovitasid mul ise, et olge rangem ja ärge laske meil maha kirjutada.»

Samas koolis, mis nüüd kannab Tallinna ühisgümnaasiumi nime, õpetab Meigas siiani. Ega taha 57-aastaselt veel pensionile minekule mõeldagi.

Matemaatikas ma täpselt tean

hindeid häbenema küll ei pea

Matemaatika ei ole just paljude lemmik ja õpetajana teab Meigas seda liigagi hästi. Seda enam võttis näo naerule ülikooli humanitaaraineid õppima läinud endiste õpilaste e-kiri.

«Nad kirjutasid mulle, et isegi seal läheb integraale vaja,» ei suutnud Meigas rahulolu varjata. «Muidugi läheb matemaatikat vaja, matemaatika on ju mõtlemine,» lisas ta.

Oma hobist riime seada ei loobu Meigas ka matemaatikatunnis. Paneb õpilased trapetsist ja vektoritest luuletusi vormima. Et lõbusam oleks. Mõni poriseb, mõni itsitab, aga kõik kirjutavad.

«Lahenduse leidmise ilu, näoilme selginemine, kui õpilane on ülesandest jagu saamas – juba ainuüksi selle ilme eest võiks viie panna,» tõdes ta. Need on õpetaja Meigase arust mõnusad hetked.

Ja sinna otsa boonusena õpilane, kes tõi humanitaarkallakuga koolile matemaatika riigieksamilt maksimumtulemuse – sada punkti. «Ma ei ole hingelt kuiv matemaatik, vaid õpetaja. Aine, mida annan, on vahend teha oma tööd,» rõhutas Meigas.

Et sa mitte ainult ei sõima ja kiru

vaid oskad näha ka enese vigu

«Olen mõelnud, kas lapsed on muutunud, aga raskeid lapsi on alati olnud. Kuid elu on küll karmimaks läinud,» ohkas Meigas.

Tuleb osata tunda seda, mida tunnevad nemad, avaldas ta hea õpetaja valemi. «Kuidas saab rõõmustamata jätta, kui laps tuleb ja räägib, et isa tuli pere juurde tagasi.»

Klassi kapis hoiab Meigas tablette peavalu vastu, plaastreid katkisele sõrmele, meepurki halva tuju leevendamiseks, vihikuid ja pabereid hajameelsetele lastele.

«Meelitama peab neid ka, et proovime ikka veel, mis siis, kui valesti läheb,» ütleb Meigase kogemus.

Kui Meigas vihastab, aga ka seda tuleb ette, koputab ta sõrmenukkidega vastu lauda ja ütleb: «Miks ma pean praegu sinu peale vihastama ja häält tõstma.» Elutruu situatsiooni matkimine tundub kõike muud kui hirmutav, aga ehk on õpilased nõrgema närviga.

Tantsupõrandal tähed Ergo ja Rutt

näiteringiliikmetest tuleks pikk mu jutt

Üks õpetaja õudusunenägudest võiks vabalt olla selline, kus ta on klassi ees ja unustanud näiteks seeliku selga panna. Kuid riiete valik on ka ilmsi paras pähkel.

«Käia kaks päeva samade riietega on inglaste jaoks märk sellest, et sa ei ole öösel koju jõudnud,» tõdes Meigas. Seda, mis õpetajal seljas, märkavad õpilased aga väga hästi. «Mulle tegelikult meeldib ennast sättida ja esineda,» nentis Meigas.

«Jõuluballil üllatasime kooli, tegime saate «Tantsud tähtedega» eeskujul tantsud õpetajaga,» naeris Meigas. «Mina tantsisin gümnaasiumipoisiga ja direktor Mehis Pever -tüdrukuga. Salaja õppisime sammud selgeks.»

Õpetajatööl on Meigase sõnul rohkem häid kui halbu külgi. «Võib-olla ma ei oskagi muud teha,» vabandas ta. Plussideks on juuni, juuli, august, koolivaheajad ja lühikesed tööpäevad, mis lasid olla koos perega siis, kui oma lapsed väikesed olid. Ja lasevad teha ka muud hingelähedast.

«Abikaasa Kaljuga käime palju reisimas ja praegu ka peotantsukursustel,» märkis Meigas. Täiskasvanud poegade Marko ja Risto tütarde jaoks on vanaema samuti alati olemas.

«Ma tõesti naudin oma tööd, tulen igal hommikul rõõmuga tööle ja lähen samasuguse rõõmuga koju,» kinnitas Meigas.

* katkendid Riita Meigase värssidest

-----------------------------------------------

Tänavused aasta õpetajad

Evi Kraan – Tallinna I Internaatkool, Külli Murand – Tallinna Nurmenuku lasteaed, Pilvi Tauer – Tallinna tehnikagümnaasium, Riita Meigas – Tallinna ühisgümnaasium, Oleg Kravtšenko – Tallinna reaalkool, Meeri Sild – Tallinna Lilleküla gümnaasium. Reet Noorlaid – M. Härma gümnaasium, Anu Part – Tartu lasteaed Tõruke, Karin Poola – Palade põhikool, Helgi Veemaa – Järva-Jaani gümnaasium, Kristin Veltri – MTÜ Läänemaa õppenõustamiskeskus, Egon Mets – Haljala gümnaasium, Margus Mikkor – Tääksi ja Valuoja põhikool, Kadi Tänav Tänak – Kuressaare Vanalinna kool, Vivian Paaksi – Jõgeva gümnaasium, Leelo Tiisvelt – Viimsi keskkool, Malle Siidirätsep – Keila lasteaed Miki, Lembit Roosmäe – Sindi gümnaasium, Liina Palu – Mikitamäe põhikool, Virve Sinisalu – Valga gümnaasium, Rivo Reisko – Kohila gümnaasium, Irina Stalnuhhina – Narva Pähklimäe gümnaasium, Julia Smirnova – Kohtla-Järve ühisgümnaasium, Jelena Trubina – Sillamäe Vanalinna kool, Sirje Astok – Sonda põhikool, Jukka Johannes Sahlgren – Noarootsi gümnaasium, Jaan Kuus – Tallinna Polütehnikum, Ulvi Unt – Kambja põhikool, Maido Mändmets – Varstu keskkool, Malle Shalda – Pärnu Vanalinna põhikool.Allikas: haridusministeerium