/nginx/o/2009/10/04/244714t1hd5a5.jpg)
Eile hommikul suri 80 aasta vanuselt kirjanik ja tõlkija Vladimir Beekman.
Suri Vladimir Beekman
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Beekman sündis 23. augustil 1929 Tallinnas. Õppis Nõmme ja Narva algkoolides, Tallinna 21. keskkoolis, lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiainsenerina.
Alates 1956. aastast oli Beekman kutseline kirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud peamiselt luulet, romaane ning avaldanud ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid.
Beekman on üks kõige viljakamaid tõlkijaid, kes on eesti keelde vahendanud luuletusi, proosat ja romaane saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ning flaami keelest.
Ta on olnud kirjanike liidu juht ja ülemnõukogu saadik. Oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.
Enim on Beekman tuntust kogunud Astrid Lindgreni teoste tõlkijana.
• Tähtsamad teosed: luulekogud «Tuul kanarbikus» (1958), «Sinine tulp»(1965), «Olematu puu» (1969), «Rüsinatund» (1971), «Lõpp ja algus» (1989), romaanid «Transiitreisija» (1967), «Öölendurid»(1975), «ja sada surma»(1978), «Eesli aasta» (1979), «Koridor»(1982), «Narva kosk»(1986).